Valgevenes võeti sel nädalal kinni üle 30 Vene palgasõduri, kes Valgevene võimude väitel pidid korraldama riigis provokatsioone enne 9. augusti presidendivalimisi. Venemaa väitel pidid turvatöötajatena tegutsevad mehed aga suunduma Minski kaudu Istanbuli, kuid jäid selgitamata põhjusel lennust maha.

Tüür kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale" antud lühiintervjuus, et tõenäoliselt oli tegemist Wagneri või mõne teise eraarmee võitlejatega, kes kasutavad Valgevenet transiitkoridorina, et suunduda Aafrikasse või mujale missioonidele.

Vahistada lasi Lukašenko nad Tüüri hinnangul oma poolehoiu suurendamiseks valijate hulgas.

"Tõenäoliselt lasi Lukašenko nad arreteerida selleks, et mobiliseerida oma ahtaks jäänud valijaskonda ja saamaks ka usutavat vabandust juhuks, kui peaks viimasel hetkel otsustatama kuulutada välja eriolukord ja valimised edasi lükata," rääkis Tüür.

"Kõige põnevam selle loo juures on aga hoopis see, et kas me näeme varsti analoogset olukorda kordumas ka Venemaal. On ju Putin osutunud Lukašenko usinaks õpilaseks, olgu siis kas põhiseaduse ümberkirjutamise või oma ametiaegade nullimise osas," lisas politoloog.

Tüür kommenteeris ka opositsiooni võimalusi Valgevene valimistel edu saavutada.

"Valgevene meelsuse osas me paraku teame väga vähe. Asi on selles, et usaldusväärne avalik sotsioloogia Valgevenes paraku puudub. Midagi ütlevad muidugi meelsuse kohta meeleavaldused, mis praegu toimuvad nii Minskis kui ka mujal linnades. Väidetavalt täna oli Minskis väljas umbes 60 000 inimest. Aga paraku väga palju rohkem sellest ei tea," rääkis ta.

"Muidugi šanss on (opositsioonil). See šanss on selline, et kui on piisavalt palju meeleavaldusi, siis võib Lukašenko tavapärane häältelugemismehhanism katki minna ja võimule võib saada keegi teine. Paraku see ei pruugi üldse tähendada, et Valgevenest saab kohe euroopalik demokraatlik riik. Väga suure tõenäosusega, kes iganes järgmiseks võimule ka ei saaks, jääb Valgevene Moskva huvisfääri," lisas ta.