Euroopa Liidu liidrite Valgevene-arutelult suuri algatusi ei oodata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valgevenelaste meeleavaldus Minskis Isesiesvuse väljakul teisipäeva õhtul.
Valgevenelaste meeleavaldus Minskis Isesiesvuse väljakul teisipäeva õhtul. Autor/allikas: SCANPIX / TASS

Euroopa Liidu liidrite kolmapäeva pärastlõunal toimuv arutelu Valgevene teemal ei pruugi tuua uusi jõulisi algatusi, kõige tugevamaks signaaliks on see, et erakorraline ülemkogu nii kiiresti kokku tuleb.

"See on rohkem küsimus [Valgevene rahva] toetamisest kui sekkumisest," ütles Euroopa Liidu diplomaat väljaandele Politico EL-i positsiooni selgitades. "Eeldatavasti nad avaldavad toetust sellele, mida välisministrid juba otsustasid - aga see on teisel tasemel sõnum, sellel on teistsugune tähtsus," lisas diplomaat.

Liidrid avaldavad oodavasti toetust Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelli seisukohale, et Valgevene presidendivalimised ei olnud ei vabad ega ausad ning toetavad ka välisministrite reedel tehtud otsust algatada presidendivalimiste võltsimise ning meeleavalduste vägivaldses mahasurumise eest vastutavate ametnike suhtes sanktsioonide kehtestamise.

Euroopa Liit loodab ka, et 9. augusti valimiste järel vallandunud kriis, kus rahvas nõuab 26 aastat riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko taandumist ning uusi ja ausaid valimisi, suudetakse lahendada ilma välise sekkumiseta, märgib Politico.

EL püüab Venemaad eemal hoida

Euroopa Liit püüab kõigiti ära hoida seda, et Valgevene sündmuste areng annaks Venemaale, mis on Minskiga lähim liitlane hoolimata Lukašenko kohatisest tõrksusest liitriiki edendada, ettekäände naaberriigi olukorda sõjaliselt sekkuda. Samuti ei taha Euroopa pakkuda Lukašenkole võimalust viidata, et tema suhtes toimub välismaalt juhitud võimupööre.

Siiski ei usuta Euroopas, et Vene president Vladimir Putin sekkub Valgevenes sama moodi nagu 2014. aastal Ukrainas. Vene vägede kohalesaatmine olukorras, kus Lukašenko on äärmiselt ebapopulaarne, oleks riskantne. "Me ei tea, mida Venemaa teeb ... aga on väga raske näha, et Venemaa hakkaks Lukašenkot sõjaliselt toetama," ütles mõttekoja Carnegie Europe analüütiks Judy Dempsey.

Ka üks kõrge EL-i diplomaat ütles Politicole, et ehkki pärast nädalavahetusel peetud Lukašenko ja Putini telefonikõnelusi võis Valgevene juhtidel jääda mulje Moskva valmisolekust neid sõjaliselt toetada, siis see ei pruugi tegelikult nii olla.

Siiski tähendaks vajadus reageerida Venemaa sekkumisele Euroopa Liidu jaoks uut tõsist testi, kuna eeldaks juba kehtivate sanktsioonide edasist karmistamist ja laiendamist. Mitmed riigid on juba väljendanud oma vastumeelsust uutele Vene-vastastele sanktsioonidele. "Vaevalt oleks võimalik leppida kokku uute sanktsioonide kehtestamises, näiteks Vene gaasiimpordi peatamises," ütles üks diplomaat Politicole.

Lisaks võib kolmapäevast kohtumist keerulisemaks muuta Küprose ja Kreeka mure Türgi tegevuse pärast Vahemere idaosas. Väidetavalt olevatki Küpros soovinud teisipäeval riikide suursaadikute kohtumisel siduda Valgevene suhtes täiendavate sanktsioonide kehtestamine Türgile uute piirangute kehtestamisega.

Euroopa Liidu positsiooni kujundamisel on tavapäraselt ülioluline Saksamaa seisukoht, mis hetkel on ka EL-i eesistuja. Üks Saksa diplomaat ütles, et Berliin ei soovi minna liiga kaugele ega provotseerida Venemaad.

Teisipäeval helistasid Venemaa presidendile Saksa kantsleri Angela Merkeli kõrval, kes rõhutas vägivallast hoidumise ning dialoogi käivitamise vajadust Valgevenes, ka Prantsuse president Emmanuel Macron ning kolmapäevase virtuaalkohtumise kokku kutsunud Euroopa Ülemkogu president Charles Michel. Jutuajamiste sisu kohta ei ole palju teada.

Euroopa Liidul vähe võimalusi sekkuda

Euroopa Liidul on praegu vähe võimalusi olukrda Valgevenes mõjutada, tõdeb Politico. EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell on küll pakkunud välja võimaluse minna Minskisse, kud see ei ole saanud kõigi liikmesriikide heakskiitu.

EL-i välisteenistuse ühe ametniku sõnul ei olevat ka välispoliitika kõrge esindaja visiidiks Valgevenesse õige aeg, kuna Lukašenko pole tunnistanud vajadust mingisugusekski dialoogiks.

Euroopa Liidu asemel võib välisorganisatsioonidest saada suurema rolli hoopis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsoon (OSCE), mille liikmed on nii Euroopa Liidu riigid kui ka Venemaa ja Valgevene.

Lisaks on EL-is räägitud Valgevene kodanikuühiskonna senisest suuremast toetamisest, milleks Eesti lubas teisipäeval panustada 100 000 eurot. Kaalumise all on ka Leedu ettepanek luua fond Valgevene poliitiliste repressioonide ohvrite abistamiseks.

Samas on Euroopa Liit juba niigi suurendanud oma toetust Valgevene kodanikuühendustele, hiljuti kahekordistati selleks ette nähtud summat ja nüüd läheb selleks otstatrbeks 30 miljonit eurot EL-i raha, märkis Politico.

Valgevenes kestavad teist nädalat enneolematult massilised protestid 9. augusti presidendivalimiste võltsimise pärast, mis jätsid ametisse 26 aastat riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko. Miilits ründas eelmisel nädalal jõhkralt meeleavaldajaid ja vahistas neist tuhandeid. Juba enne valimisi olid võimud vangistanud kümneid opositsioonilisi aktiviste.

Kolmapäeval peavad Euroopa Liidu riikide liidrid videkohtumise, mille peateemaks on olukord Valgevenes. Kohtumine algab kell üks Eesti aja järgi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: