Epler & Lorenz plaanib Tartusse suurt ohtlike jäätmete põletamise tehast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / POSTIMEES

Jäätmefirma Epler & Lorenz plaanib Tartu äärelinna Eesti suurimat ohtlike jäätmete põletamise tehast. Uus tehas tuleb Ravila tänavale kohta, kus praegugi asub ohtlike ainete põletamise tehas.

Kui praeguse ohtlike ainete põletamise tehase võimsus on 2000 tonni aastas, siis uue tehase võimsus on plaanide järgi 15 000 tonni aastas. 

AS-i Epler & Lorenz juhatuse liige Janis Lorenz rääkis ERR-ile, et Tartusse rajatav uus ohtlike jäätmete põletamise tehas saab olema praeguse seisuga Eesti suurim. Eelkõige hakatakse tehases põletama seesuguseid jäätmeid nagu näiteks vanad õlid ja värvid, liimid, lakid, haiglajäätmed ning vanad ravimid.

Lorenz ütles, et uus tehas rajatakse vana asemele eesmärgiga luua Eestisse võimsam, võimekam ja uutele keskkonnanõuetele vastav hoone, mis võiks aidata kaasa ka sellele, et Eesti ise suudab oma ohtlike jäätmeid käidelda.

"Eestis, kui me põlevkivituha välistame, natuke üle 100 000 tonni tekib ohtlike jäätmeid aastas. Meie põletustehase maht on planeeritud 15 000 tonni. Me ei saa rääkida, et suudaksime nüüd kõik ohtlikud jäätmed vastu võtta, seda me ei suuda. Aga eeskätt oleme püüdnud, et Lõuna-Eesti piirkond ja sealt edasi juba, kui võimalus on, siis ka ülejäänud Eesti osa."
 
Lorenzi sõnul ei pea tehase lähedal olevad elumajad ja asutused muretsema haisu pärast, mis põletamisel tekib, sest planeeritavas tehases toimub jäätmete käitlus täielikult hoone sees. "Ja hoone on tegelikult alarõhuga. Kõik lõhnaeristused, mis tekivad, lähevad põletusse, kõik lõhnad, mis tekivad, imetakse põletusseadmesse ja sellega on tagatud see, et hoonest midagi välja ei lähe."
 
Praegu ollakse planeeritava tehase loomisega nii kaugel, et keskkonnaametile on tehtud hoone rajamiseks taotlus ja hoone ise on projekteerimises. Kas keskkonnamõjude hindamist on vaja või mitte, seda otsustab keskkonnaaamet. Kuna samale tegevusele on aastaid tagasi keskonnamõjude hinnang tehtud, võib juhtuda, et uut hinnangut vaja polegi.

"Siin ongi see koht, et keskkonnamõju hindamise algataja saab siis teha otsuse ka näiteks algatamata jätmise kohta, viies läbi kõige pealt eelhinnangu ja ka on võimalus vastavalt siis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel jätta see algatamata, kui varasemalt on juba hinnatud ja hindajal on piisavalt informatsiooni uue tegevuse kohta. Võib ka algatada uut keskkonnamõju hindamist, kui me näeme, et tegevus on kardinaalselt muutunud," rääkis keskkonnaameti kompleksloa haldur  Riina Vaht. 

Keskkonnaministeeriumi andmetel reguleerib erinevate ohtlike jäätmete käitlust praegu Eestis kokku sadakond ettevõtet.

"Päris seda, et jäätmed jääksid käitlemata, ei taha uskuda. Küll aga loomulikult võib tekkida üksikuid juhtumeid. Näiteks kui Kunda lõpetas klinkri tootmise, siis üks käitlusvõimsus kadus ära, need, kes olid jäätmeid sinna viinud, pidid ümber orienteeruma. Kindlasti, iga käitlusvõimsus, mis Eestis ohtlike jäätmete osas juurde tuleb, on hetkel positiivne mõjuga, et meil oleks valikuvõimalust. Eriti kui on uued tehased, mis on väiksema keskkonnamõjuga, sest nende tehnoloogia on parim võimalik," rääkis ministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
 
Milline saab uue ja võimasama ohtilke jäätmete põletamise tehase loomise küsimuses olema Tartu linna seisukoht, selgub abilinnapea Reno Laidre sõnul siis, kui keskkonnaküsimused on selged.
 
Tehase orienteeruv maksumus on 15 miljonit eurot ja eeldatavasti rahastatakse projekti omavahenditest ja pangalaenust. 

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: