"Välisilm": mis saab Afganistanist pärast USA vägede lahkumist? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/EPA

Veidi enam kui nädal tagasi algasid Dohas esimest korda kõnelused Talebani ja USA toetatud Afganistani valitsuse vahel. Ideaalis võiks need lõppeda Lääne vägede lahkumisega Afganistanist ning Talebani integreerumisega poliitilisse ellu.

19 aastat tagasi varisesid New Yorgis kaksiktornid. USA saatis oma väed Afganistani, kus Talebani režiim on loonud soodsa pinnase Al Qaida õidepuhkemisele.

Praegu peetakse kõnelusi sellesama Talebaniga ja USA teeb kompromisse, et Taleban üldse läbirääkimislaua taha saada.

Ühendriigid on lubanud tuleva aasta keskpaigaks väed täielikult Afganistanist välja viia, Taleban on lubanud pidada kõnelusi Ühendriikide toetatud Afganistani valitsusega, mida ta kunagi tunnustanud ei ole.

Möödunud nädalavahetusel tehtigi ajalugu. Ühist teekaarti asutigi otsima, kuid olukorras, kus ootused on erinevad nagu öö ja päev. Taleban tahab karmimat islamiriiki, millega ei saa absoluutselt nõustuda näiteks naised.

"Tänased Afganistani naised ei ole enam 20 aasta tagused naised. Täna on nad väga teadlikud. Ja olenemata sellest, kus nad Afganistanis elavad, on neil õigus õppida ja töötada. Ja täna saavad nad kasutada ka oma inimõigusi ja olla respekteeritud kõikjal Afganistanis," ütles Afganistani valitsuse delegatsiooni juht Abdullah Abdullah.

Suurimaks probleemiks on aga igapäevane vägivald, millest Taleban ei ole jätkuvalt loobunud. Sestap tuleb Afganistani valitsusel alustada nõudmisest, et kõigepealt lõpetataks inimeste igapäevane tapmine.

Kõige tähtsamaks teemaks inimeste jaoks on vägivalla vähendamine märkimisväärsel hulgal, käegakatsutaval viisil. Samuti humanitaarse ja loodetavasti ka püsiva relvarahuni jõudmine.

Talebani jaoks ei saa see aga olla esimene nõudmine, mida täita.

"Nende esmane eesmärk on ikkagi see, et võõrväed lahkuksid, siis, et lepitaks kokku riigikorralduses ja relvarahu tuleb alles selle järel," märkis välisministeeriumi poliitika osakonna Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika büroo direktor Ingrid Amer.

Keegi ei oota neilt kõnelustelt kiireid ja muinasjutulisi lahendusi. Karmimate kriitikute hinnangul pole Afganistani valitsusel üldse midagi head oodata, kuna suur osa Talebanist peab end sõja võitjaks ning ootab vaid ära, mil USA oma väed välja viib, et siis taas hõivata kogu riik.

Pole ka võimatu, et võimuvaakumi täidab Venemaa või Iraan, et ebastabiilsus kandub edasi Pakistani ja Indiasse. Analüütikuid teeb murelikuks, et nad ei näe mingit USA poolset ideed, kuidas Talebani karistada, kui nad oma lubadustest kinni ei pea ja lasevad rahvusvahelisel terrorismil end taas Afganistani pinnal sisse seada. Poliitikaajakiri Foreign Affairs kirjutab, et Taleban peab ka käimasolevate kõneluste küsimuses nõu Al Qaedaga.

USA president Donald Trump ütles hiljuti, et Ühendriikidel on Talebaniga "väga hea suhe". "Nad on väga karmid, väga targad, väga teravad, aga teate, see on kestnud 19 aastat ja isegi nemad on võitlusest tüdinenud, ausalt," lausus Trump.

Nii mõnestki väljaütlemisest Dohas võiks välja lugeda, et Taleban tahabki kõnelusi pidada.

"Läbirääkimistel võib ette tulla probleeme, kuid loodame, et aruteludega liigutakse kannatlikult edasi," ütles Talebani liider Baradard Akhund.

Kas kriitikud on ehk olnud liiga karmid?

Ameri sõnul tasuks vaadata lepingu alusdokumente. "Kokkulepe, mis USA ja Talibani vahel sõlmiti, see teeb vägede lahkumise tingimuslikuks. (Nimelt liitlasvägede lahkumine sõltub otseselt sellest, kuidas Taliban käitub.) Taliban kohustus näiteks mitte sooritama rünnakuid liitlaste ja liitlasvägede vastu Afganistani pinnal ning nõustus ka sellega, et nad töötavad püsiva relvarahu nimel. Taliban tegelikult on lubanud ka muutuda, lubanud muutuda partneriks rahvusvahelisele kogukonnale ja lubanud ka seda näiteks, et mõned naisedki võiks valitsusse saada," rääkis Amer.

Ameri sõnul ühendab Afganistani valitsust ja Talebani see, et mõlemad soovivad näga Afganistani juhtimas afgaane.

Lisaks ameeriklastele on Afganistanis sees ka NATO missioon. Kokku on lepitud, et kui lahkutakse, siis koos.

Juhul kui NATO väed ühel päeval Afganistanist lahkuvad, võite kindlad olla, et me oleme valmis oma maad iseseisvalt kaitsma.

Kuid mis on andnud Talebanile tema erakordse jõu?

"Hästi lihtne on koondad masse ühise vaenlase taha, kui sa oled millegi vastu. Ja see, mille vastu ollakse, on ikkagi võõrväed Afganistani pinnal ja USA. Teine aspekt, mis on muutnud nad pea võitmatuks, on see, et nende käsutuses on väga suured rahalised vahendid. Tunduvalt suuremad kui Afganistani valitsusel," rääkis Amer.

Talibani raha tuleb Ameri sõnul eelkõige narkokaubandusest. "Nii palju, kui ma olen aru saanud, siis umbes 80 protsenti kogu maailma oopiumist ja 90 protsenti heroiinist tuleb tegelikult Afganistanist, see raha läheb suures enamuses Talibani taskutesse. Lisaks saavad nad tulusid illegaalsest kaevandustegevusest ning piirkondades, mis on Talibani kontrolli all – nad on üle võtnud ka riigi funktsioonid ehk nad koguvad makse," lausus Amer.

Arvatud on ka seda, et välisvaenlase lahkumine ongi see, mis ka Talebani võimu lõpuks vähendama hakkab.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: