Eurosaadikud: Valgevene sanktsiooni-ummiku lahendaks enamushääletus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601359320000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP

Euroopa Parlamendi mõned saadiku leiavad Valgevene sanktsioonide viibimise valguses, et Euroopa Liit peaks oma välispoliitikas loobuma ühehäälsuse nõudest.

"Me räägime Euroopa Liidus palju väärtustest nagu demokraatia, vabadus, õigusriik ja inimõigused. Aga kui on vaja otsustada, siis on meil palju sõnu, aga vähe tegusid. See on kahjuks reaalsus. Euroopa Parlament võttis vastu tugeva resolutsiooni rea konkreetsete sammudega Valgevene demokraatia toetuseks. Aga praeguseks pole mitte midagi tehtud," tõdes europarlamendi Valgevenega suhete edendamise delegatsiooni juht, poolakas Robert Biedron.

Euroopa Liidu välisministrid otsustasid kuu tagasi, et Valgevene presidendivalimiste ametlikke tulemusi ei tunnustata ning valimispettuse ja meeleavaldajate vastase vägivallaga seotud ametnike vastu tuleb sanktsioonid kehtestada. Kokkuleppest hoolimata pole neid sanktsioone endiselt ametlikult jõustatud, sest seda on blokeerinud Valgevenest rohkem kui 2000 kilomeetri kaugusel asuv Küpros, nõudes EL-ilt vastusammuna Türgi karistamist selle väidetavalt ebaseadusliku tegevuse eest Vahemere idaosas.

Kuna maksudesse ja välispoliitikasse puutuv nõuab Euroopa Liidus ühehäälset otsust, on saareriik saanud oma vetot teiste riikide survestamiseks kasutada.

Tegelikult loodeti, et eelmise nädala alguses toimunud välisasjade nõukogus suudetakse küproslaste vastupanu murda. Kuid asjatult. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Josep Borellil jäi vaid üle ajakirjanike ja Valgevene opositsionääri Svjatlana Tsihhanovskaja ees punastada. Välisministrid lükkasid teema edasi peaministritele erakorralisele Ülemkogule, mis pidi toimuma eelmise nädala lõpus. Ent see lükkus Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli koroonaohu tõttu nädala võrra edasi. Nii ka Valgevene sanktsioonid.

Samal ajal suutis Euroopa parlament Lukasenko tegevuse hukka mõista juba kaks nädalat tagasi. Rahvusringhäälinguga rääkinud parlamendiliikmete sõnul on Valgevene sanktsioonide venitamine täiesti andestamatu.

"Seda ei saa andestada. Ma saan seda mõista, aga seda ei saa andestada. See on täiesti häbiväärne," leidis parlamendi väliskomisjoni liige, prantslane Bernard Guetta.

Nii Biedroni kui Guetta sõnul tuleks edaspidi selliste otsuste tegemisel loobuda ühehäälsuse printsiibist.

"Ma arvan, et selliste otsuste tegemiseks ei oleks vaja ka ainult poolthäälteenamust. Kvalifitseeritud häälte enamus oleks hea lahendus – see tähendab, et poolt peaks olema 55 protsenti liikmesriikidest ja 65 protsenti elanikest. Minu arvates oleks see hea ja kindlasti vajalik muutus," rääkis Guetta.

Beidroni hinnangul on küsimus Euroopa Liidu otsustavuses. "Praegu halvab hääletustel iga veto meie välispoliitika. Aga see ei peaks nii olema, sest nii pole võimalik palju saavutada. Meil on erinevad riigid, erinevad huvid ja erinevad lähenemised ning vahel blokeerivad need ära väga olulised otsused. See protseduur tuleb ära muuta, et olulisi asju saaks ellu viia siis, kui nad vajalikud on," leidis Biedron.

Euroopa Liidu välispoliitikas kvalifitseeritud häälteenamuse kehtestamisele avaldas oma hiljutises aastakõnes toetust ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes ütles 16. septembril, et vähemalt inimõiguste ja sanktsioonide küsimustes peaks selle sisse viima.

Valgevene sanktsioonid tulevad uuesti arutusele neljapäeval ja reedel toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogul.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: