Läänemere laevandusfirmad kannatavad koroonapiirangute tõttu

Läänemere põhjaosas tegutsevad laevandusettevõtted on koroonapiirangute tõttu vähenenud veomahtude tõttu kahjumis ning suudavad jätkata üksnes tänu riigi toetustele, kaubaveole ja laenuandjate leplikkusele, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat (HS).
Kolmapäeval oma kolmanda kvartali majandustulemused avalikustanud Viking Line'i netokäive on langenud alla kolmandiku eelmise aasta mahust ning selle aasta kolme kvartali kogukahjum on 35 miljonit eurot
Ehkki Tallink ei ole veel oma kolmanda kvartali majandustulemusi teatanud, pole need tõenäoliselt palju paremd kui teises kvartaliks, kui ettevõtte reisijate arv langes umbes 15 protsendile tavapärasest, käive kukkus 75 protsenti ja ärikahjum oli 23 miljonit eurot, märgib HS.
Laevandusettevõtete tegevus kukkus järsult märtsis, kui koroonapandeemia tõttu hakkasid valitsused reisimist piirama. Eriti rängalt mõjus laevafirmadele Rootsi erinev lähenemine epideemiale, mis tõi kaasa kõrgemad nakatumisnäitajad ning sundis Eestit ja Soomet kärpima ühendusi Rootsiga, tõdeb leht.
Kui turistide liikumine on vähenenud ka Soome ja Eesti vahel, siis ärireisid on hoidnud siiski laevad liikumas ja aidanud eelkõige Tallinki. Septembris liikus Soome ja Eesti vahel 56 protsenti vähem reisijaid kui eelmisel aastal, samas kui Rootsi liinide reisijate arvu langus oli üle 90 protsendi.
Laevafirmade tegevust raskendab ka reisipiirangute pidev muutmine, mis ei võimalda pikemat planeerimist, kirjutab Helsingin Sanomat. Leht toob näiteks Soome sügisese otsuse uuesti piiranguid karmistada ning Läti seatud piirangud soomlastele, mis sundisid Tallinki vähemalt järgmise aasta kevadeni peatama riikidevahelise laevaühenduse ja sulgema oma hotelli Riias.
Tallink teeb siiski jõupingutusi inimeste laevadele meelitamiseks, avades oma sadamas seisvad alused ostlemiseks ning püüdes käivitada marsruute, kus piiranguid pole. Muuhulgas üritatakse soomlasi meelitada detsembris Ahvenamaa kruiisile.
Viking Line elab tänu partnerite leplikkusele
Helsingin Sanomat märgib, et Viking Line'i kassaseis on septembri lõpus võrreldes eelmise aasta lõpuga kahanenud rohkem kui poole võrra ning on hetkel 28,6 miljonit eurot. Oktoobri keskel sai Viking Line riigilt 38,7 miljoni euro suuruse laenugarantii, mis võimaldab ettevõttel tagada oma järgmise aasta likviidsus.
Lisaks riigi garantiidele on kommertspangad lubanud garanteerida 4,3 miljoni euro mahus laene. Juulis otsustasid ka Finnvera ja Vientiluotto laevafirmale järgmise aasta jooksul tasumisele kuuluva laenu tagasimaksete ajatamise. Viking Line'i tegevdirektori Jan Hansesi sõnul jätkuvad läbirääkimised teiste rahastajatega.
Samas hoiatab Viking Line, et mõnel tema võetud laenul on tingimused, mida ettevõte praegu ei täida. See võib tähendada, et rahastajad võivad nõuda laenude viivitamatut tagasimaksmist. Viking Line'i pikaajaliste laenude kogumaht on 108 miljonit eurot.
Samas on Tallinkil oluliselt rohkem võlgu kui Viking Line'il, märgib leht. Kui Tallinki käive on umbes kaks korda suurem kui Viking Line'il, siis tema võlg on peaaegu kuus korda suurem ehk umbes 600 miljonit eurot.
Juuni lõpus oli Tallinkil sularaha veidi alla 22 miljoni euro, kuid kasutamata krediidivõimalusi 83 miljonit eurot.
Augustiks oli Tallink saanud mitmesuguseid riiklikke toetusi 17 miljoni euro väärtuses. Näiteks on ettevõte saanud erandeid laevatee tasude ja maksude osas ning nagu Viking Line, riigilt hüvitisi kaubaliikluse haldamise eest.
Siiski on Tallinki aktsia hind veebruari lõpust alates peaaegu poole võrra vähenenud.
Viking Line'i müügitulu kukkus kolmandas kvartalis 56,6 miljoni euroni, samas eelmisel aastal oli see 153,8 miljonit. Tulemuseks oli ligi kaheksa miljoni euro suurune kahjum, võrreldes eelmise aasta 26 miljoni eurose kasumiga.
Tavatingimustes koguneb suur osa ettevõtte müügitulust ja kasumist just kolmandas kvartalis ehk ajavahemikus juulist septembrini, märgib Helsingin Sanomat.
Viking Line'i esimese poolaasta müügitulu on olnud vähem kui pool eelmisest aastast ehk 154 miljonit eurot ja juba on kogunenud 35 miljoni euro suurune ärikahjum.
Viking Line'i laevadel oli esimesel poolaastal kokku vaid 1,6 miljonit reisijat, aasta tagasi oli see 4,9 miljonit. Kaubaveomahud ja -tulud vähenesid vaid veidi.
Saates suure osa töötajatest sundpuhkusele, on Viking Line suutnud oma kulusid poole võrra vähendada, kuid osa kuludest tuleb endiselt teha. Nii näiteks on laevafirma kütuse hinna kõikumise vastu sõlminud pikaajalised ostulepingud, mis tuleb tasuda ka siis, kui kütust ei kasutata.
Toimetaja: Mait Ots