Korobeinik: loodan, et ühiskond ei toeta abielu mõiste põhiseadusesse viimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andrei Korobeinik
Andrei Korobeinik Autor/allikas: ERR

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees ja põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik ütles ERR-ile antud intervjuus, et ei näe vastuoluliste küsimuste rahvaküsitlusele jõudmises halba, samas loodab ta, et ühiskond ei toeta abielu mõiste põhiseadusesse viimist, kui selline küsimus peaks koalitsiooni poolt rahva ette jõudma.

Kui riigikogu ette peaks eelnõuna jõudma abieluteemalise rahvaküsitluse korraldamise küsimus, siis kas Keskerakonna fraktsioon hääletab selle üle ühtselt või jätab hääletamise fraktsiooni saadikute jaoks lahtiseks?

Ma arvan, et kui see tuleb sellises formaadis, siis Keskerakond toetab seda sest tegemist on koalitsioonileppega. Kui saali jõuaks küsimus selle kohta, kas panna abielu mõiste põhiseadusse, siis ma kardan, et siin ei oleks Keskerakonna hääled koos, rääkimata sellest, et põhiseaduse muutmiseks on vaja kahe järjestikuse riigikogu koosseisu toetust.

Selles, et küsimus pannakse referendumile, ei ole iseenesest midagi halba minu hinnangul. Kui me võtame vastu võimaluse, et referendumeid saaks algatada teatud allkirjade arvuga, siis sinna jõuavad väga erinevad küsimused. Ühiskond võikski olla küpsem ja olla valmis selleks, et küsimused võivad olla teatud grupidele ebamugavad. Aga kindlasti see abieluteemaline rahvaküsitlus eriti tänases konjunktuuris on problemaatiline ja polariseeriv üritus.

Ma isiklikult loodan, et ühiskond ütleb sellele ettepanekule (panna abielu mõiste põhiseadusesse - toim.) ei.

Aga eelnevalt me plaanime tegeleda referendumite teemaga tervikuna ja see on eraldi küsimus. Referendumid iseenesest võiksid olla osa meie igapäevasest demokraatiast.

Kuidas Keskerakond näeb, et millises vormis võiks abieluteemaline rahvaküsitlus riigikogu ette jõuda ja millises sõnastuses võiks olla selles esitatud küsimus?

Me ei ole nii kaugele jõudnud. Praeguste eelduste järgi see ei ole selline päris referendum, mille tulemuse peaks ellu viima. Aga mis on see täpne sõnastus ja formaadid, sinna meie jõuame alles hiljem.

Millal siis?

Järgmine koosolek on meil sel nädalal. Aga ma ei oska öelda, eelmistel koosolekutel me pole oluliselt lähemale jõudnud. Aga võimalik, et varem või hiljem see ikkagi juhtub.

Kas lähemale jõudmist takistavad erinevad maailmavaatelised seisukohad seoses selle küsimusega kolme erakonna vahel?

Me ei ole sinna isegi jõudnud. Praegu me arutame tehnilist poolt. Seda kõike, mis puudutab referendumeid üldiselt.

Kas on mingi võimalus, et seda rahvaküsitlust abielu mõiste üle ei tulegi. Milline positsioon siin Keskerakonnal on?

See on koalitsioonileppes kirjas. Meie peamine taotlus oli see, et ta ei tuleks kohalikel valimistel. Koalitsiooniläbirääkimistes oli see kompromisside tulemus. Teatud osapooled tahtsid karmimat lahendust, et koalitsioon lepiks juba kohe kokku, et me hakkame põhiseadust muutma. Ma eeldan, et kui koalitsioon püsib nii kaua, siis see referendum ka tuleb.

See, et rahvaküsitlus toodi kohalike omavalitsuste päevalt ettepoole, oli Keskerakonna soov ja EKRE-poolne kompromiss, nende järeleandmine. Aga mis oli Keskerakonna järeleandmine EKRE-le?

Koalitsioonileppe koostamisel see konkreetne rahvaküsitlus oligi järeleandmine. Praegu mingit kauplemist ei ole toimunud. Ma eeldan, et EKRE jaoks on see loogiline lahendus ja nad ei pea seda kaotuseks. Ja seda enam, et see tuleb ju varem. Koalitsioonid ju aeg-ajalt lagunevad ja puhtteoreetiliselt - mida varasemaks see toodud on, siis seda suurem on ka tõenäosus, et see toimub.

Kui küsitlus peaks tulema, siis kas Keskerakond võtab mingisuguse positsiooni ja ütleb avalikult, kuidas inimesed võiksid hääletada?

See on väga mõistlik küsimus ja me tegelikult arutame seda. Pole saladus, et Keskerakonna valijad on samuti üsna konservatiivsed selles küsimuses, aga kas erakond tuleb siin ühtse positsiooniga või soovitab valida vastavalt enda maailmavaatele, seda ma praegu ei tea. Aga seda me arutame ja ilmselt lähima kuu aja jooksul mingisugune seisukoht tuleb.

Ma tean, et fraktsioonis on kindlasti erinevad arvamused selles konkreetses küsimuses ja seda ma ei usu, et riigikogu fraktsioonis tekib mingisugune ühtne arvamus. Aga erakonnal tervikuna - võib-olla. Aga kindlasti mitte selline radikaalne seisukoht, et jah või ei. Aga täiesti võimalik, et mingisugune soovitus valijatele tuleb.

Aga päeva lõpus inimesed ikkagi hääletavad ise. Keskerakonnas, kus on üle 10 000 liikme, on hästi erinevad arvamused ka selles küsimuses.

Võib ilmselt arvata, et EKRE alustab üsna jõulist kampaaniat seoses selle rahvaküsitlusega?

Jaa. Ma arvan, et EKRE jaoks on see selgelt selline omapärane reklaamiformaat ja nad kasutavad kõiki võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lisaks EKRE-le on ühiskonnas veel konservatiivseid ühendusi, mis ilmselt üritavad mõjutada valijaskonda.

Mina isiklikult loodan, et ka liberaalsed jõud saavad efektiivsed olla ja tuua valijaid osalema.

Võib ju seda rahvaküsitlust ka boikoteerida, lihtsalt mitte hääletada, ja pärast öelda, et osalusprotsent oli niivõrd madal, et see on täiesti marginaalne, aga ma arvan, et see ei ole hea mõte. See on ikkagi selline põhimõtteline küsimus, kus võiks sõna sekka öelda.

Mis te arvate sellest Roheliste erakonna rahvaalgatuse teel loodud petitsioonist, mille eesmärk on sätestada abielu perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost?

Seda konkreetset petitsiooni Keskerakond arutab lähitulevikus. Aga mul on Roheliste üle hea meel, et nad lõpuks ometi leidsid teema, mis kõnetab ühiskonda ja ma üldse ei välista, et see viib neid ka riigikokku järgmistel valimistel. Selles mõttes väga tublid.

Kuidas kavatseb Keskerakond reageerida selle petitsiooni riigikokku jõudes?

See formaat on selline, et petitsioon läheb tõenäoliselt õiguskomisjoni ja saadikud siis vastavalt seal komisjonis teevad mingisuguse otsuse. Nad võivad lihtsalt arvamust avaldada, aga võivad ka ette valmistada eelnõu, mis läheb suurde saali. Kuidas see lõpeb, seda ma ei tea. Ma olen vestelnud siin ka teiste teiste erakondade esindajatega ja ma ei ole sugugi kindel, et näiteks opositsioonierakonnad in corpore toetavad seda petitsiooni.

Siin mõned näevad teatud poliitilise punkti võtmist. Aga ma arvan, et võiks ka sisusse vaadata. See on oluline küsimus ja kui see mobiliseerib liberaalset osa ühiskonnast ja viib neid sinna referendumile, siis üks eesmärk on vähemalt täidetud.

Milline on teie isiklik seisukoht samasooliste paaride kooselu õiguslikus reguleerimises?

Ma ise usun, et kooseluseadus võiks Eestis olla. See ei kaitse ainult samasooliste õigusi, vaid ka traditsioonilist kooselu, kus tavaliselt on mõni nõrgem partner, tavaliselt Eesti kontekstis on see naine. Ja juhul, kui see kooselu on reguleerimata, siis tal on kaitset kindlasti vähe. Minu isiklik seisukoht on see, et inimesed võiksid elada nii, nagu nad õigeks peavad. Ma kindlasti pole see, kes õpetab inimesi, kellega nad peavad koos elama ja kuidas. Tavaline inimene on piisavalt arukas selleks, et teha oma elus õigeid valikuid.

Aga kas samasoolised peaksid saama ka abielluda?

See on selles mõttes järgmine küsimus. Alustada võiks ikkagi kooselust. Ma arvan, et see oleks suur esimene samm. Et inimestel võiksid olla võrdsed õigused ka siis, kui nad on vähemuste esindajad.

Minul ei oleks sellest kahju, kui [samasoolised] inimesed saaksid abielluda. Aga samas peaks lähtuma adekvaatsusest, et kui meil on võimatu kooselu vormistada, siis võib-olla sellest võiks ikkagi alustada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: