Ida-Virumaa loodab raskes olukorras riigi abile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Valitsus kehtestas sel nädalal Ida-Virumaale karmid piirangud: vähemalt kolmeks nädalaks on suletud meelelahutusasutused ja vaba aja tegevused, muu hulgas spaad ja toitlustuskohad. Idavirumaalased püüavad raske olukorraga hakkama saada ja loodavad ka riigi abile.

Kui Narva oleks riik, siis oleks ta nakatumisnäitajate poolest Euroopa riikide koroonaedetabeli tipus. Veel kevadise esimese laine ajal oli Narva koroonast praktiliselt puhas.

Narva jäähallis toimus novembri algul jäähokimatš, mis pani alguse koroonaviiruse plahvatuslikule levikule piirilinnas. Kui küsida, et kas seda oleks võinud vältida, siis vastus on jah, kuid sügise hakul tundus, et inimese õigus sportimisele ja huviharidusele on tervisest ja elust tähtsam. Sel korral aga enam õnneks ei läinud.

"Spordikool on ju selline koht, kus käivad võistlused, tulevad treenerid, tuleb tugipersonal mujalt Eesti piirkondadest, kaasa arvatud siis ka Venemaalt tulnud isikud, kes võib-olla natuke varem tulevad sinna treeningutele," selgitas terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikus.

"Lisaks sellele oli ju lapsi väga erinevatest koolidest. Nad viisid tagasi oma noorematele õdedele-vendadele, kust jõudis lasteaeda, vanematele õdedele-vendadele, kust läks koolidesse, vanematele, kust läks töökohtadesse. Ja no nüüd on see ring nii laialdane, et töökohad kaasa arvatud, siis ka tervishoiutöötajad, ka nendel on ju lapsed, kes käivad spordikoolis," kirjeldas Muusikus.

Koroonaviirusega võitlemise sümboliks piirilinnas sai Narva haigla. Koht, mis peaks olema puhtamast puhtam, langes viiruse jõulise pealetungi all üllatavalt kiiresti. Viirus jõudis haiglasse koos haigetega, kelle nakkus tuli ilmsiks alles palatis.

Narva haigla seab üles juba kolmandat koroonaosakonda. Ruumi ja voodikohti on küllaga, kuid õdesid ja arste napib. Pea 60 haigla töötajat on kas haiged või karantiinis. Õnneks on abi saabumas.

"Oleme saanud tudengeid üle kümne, see arv kogu aeg muutub ja kogu aeg ta suureneb õnneks, aga me vajame 20-30 õde juurde. Nüüd on selline lootus, et kui esmaspäeval ülikoolid lähevad distantsõppele, et siis me loodame, et meie poole pöördub ka vanema kursuse tudengeid, keda me saaksime juba kasutada abiarstidena. Kutsume veel tulema appi Narva haiglale, meil on veel vaja abijõudu," rääkis haigla ülemarst Pille Letjuka.

Narva elanikke on süüdistatud teadmatuses ja isegi lohakuses, et maske kanda ei viitsita või nendesse ei usuta. Praeguseks kantakse maske kauplustes, taksodes ja isegi kortermajade liftides. Kuid ees on aastavahetus ja kuidas suhtuvad inimesed karmidesse piirangutesse, mis neid aastavahetuse pidudest ilma jätavad?

"Siin Ida-Virumaal on niigi raske elu ja nüüd pannakse kõik kinni ka veel, kuidagi kurb on," rääkis Narva elanik Sergei. Aastavahetust plaanib ta tähistada pereringis, kuna tavapäraseid pidusid ei korraldata. "Siin Ida-Virumaal on niigi raske elu ja nüüd pannakse kõik kinni ka veel, kuidagi kurb on."

Kui Narvas jäävad inimestele avatuks vähemalt suured ja säravad kaubanduskeskused ja hinge kosutuseks kirikud, siis mida teha Narva-Jõesuus, kus talvel niigi kogu elu välja sureb ja spaad peavad valitsuse nõudel uksed sulgema.

"See on hukatuslik ärile ja hukatuslik kogu Ida-Virumaale. Panna sellisesse olukorda piirkond, mis niigi majandustulemustega eriti ei hiilanud, on meie arvates küllaltki jõhker," ütles Noorus SPA Hotelli turundusjuht Darja Bojarova.

Narva-Jõesuu Sanatooriumi tegevjuht Karina Küppase sõnul tekib tunne, et inimesed on muutunud vaid numbriteks. "Me järgisime kõiki reegleid, mis valitsus on meile ette andnud, oleme kõik teinud selleks, et see olukord ei läheks halvaks. Ja me vaatame valitsuse poole ja palume, et palun, aidake meid! Ei pea olema see toetus sama suur kui ta oli, aga vähemalt mingisugune protsent, ta võiks küll abiks olla," rääkis ta.

Narva-Jõesuu üks tuntumaid toidukohti või kõrtse on restoran nimega Franzia. Toidukoht riputas oma uksele tagurpidi risti ja sildi "kirik". "Siin on jah võib-olla mu enda natuke selline protest tõesti, et ma ei ole suurem asi ristiusu sõber. Mind nüüd hoiab elus see, et on juba tellimusi minu jõulupakkidele. Et inimene elus püsiks, siis toitu ta vajab ikka, et ma loodan natuke selle peale siis. Loodame toidu ja kulinaaria peale," rääkis restoraniomanik Indrek Kõverik.

Tõehetk peaks saabuma jaanuari esimesel poolel. Siis võib nakatunute arvust näha, kas piiranguid järgiti või peeti uusaasta pidusid tähtsamaks. Praegu loodavadki arstid elanike teadlikkusele, ettevõtjad valitsuse toetustele ja kõik koos vaktsiinile, millest kõige suuremat abi loodetakse.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: