Eksperdid: uuel aastal peaks keegi midagi ette võtma

Milline oli lõppeva aasta kõige põletavam probleem ja milline oleks lahendus sellele põletavale probleemile? Rahvas seda teab.
Kui koroonapiirangutest ja -soovitustest rääkida, siis kurdetakse, et inimesed ei tule nendega kaasa, sest riigi teavitustöö on puudulik või eksperdid ei suuda neid veenda.
Ometi on nii trükimeedia, netiportaalid, telekava kui ka raadioeeter täis asjatundjaid, kes juba kevadest saadik on päevast päeva katkematult selgitusi jaganud ja kodanikke informeerinud.
Kuna need esitused pole aga ilmselgelt veenvad, otsustasime toimetuses oma aasta viimase loo viia tänavale ning usutleda päris eksperte. Neid kõige tähtsamaid ja targemaid inimesi. Eksperte, kes valivad meile esindajad riigikogusse ja omavalitsustesse.
Palve oli kõigile üks: valida välja lõppeva aasta kõige põletavam probleem ja pakkuda välja lahendus. Siin ta on – vox populi!
Annika (25, koerte geelküünte paigaldaja):
Eks see koroona on muidugi kõige suurem probleem. Ma ei saa isegi normaalselt suitsu teha, kokteile juua ja rasvaseid burgereid süüa, kui see mask peab kogu aeg ees olema. Ja vaktsiinist ärge tulge parem rääkima – mina küll mingit jama enda sisse ei taha. Minu meelest peaks uuel aastal keegi midagi ette võtma, et see koroona läbi saaks.
Pets (44, eluülikooli õpilane):
Mul pole piisavalt palju vaba aega, et kõigi artiklite alla meeme postitada. Seda hoolimata faktist, et olen vaimse puude tõttu kodune. Ma tahaks, et mul oleks rohkem vaba aega artiklite alla meemide postitamiseks.
Keegi võiks midagi ette võtta, et mul oleks rohkem vaba aega artiklite alla meeme postitada. Meeme postitada. Artiklite alla. Postitamiseks meeme mul on. Neid on lihtne postitada. Keegi peaks midagi ette võtma.
Andrei (36, isoleerija):
Kõige põletavam probleem? Ma sooviks, et Pride paraad enam ei toimuks. Pride paraadi mõju on laastav. See aasta oli küll väga pisike Pride paraad, aga see väike seltskond kõndis minust mööda ja ma muutusin hopsti! naiseks.
See oleks üldiselt väga suur probleem, aga õnneks muutus minu naine ka hopsti! meheks, nii et lõppkokkuvõttes kõik laabus ja olukord on endiselt traditsiooniline ja heteroseksuaalne. Palun ärge keegi midagi rohkem ette võtke.
Heidy-Lee (20, suuna mudija):
Mul on selgelt meeles, kuidas ma kõndisin oma kodutänavas ja kuulsin järsku ahastavat kräunumist. Kohe sealsamas nurga peal oli keegi väikse kassipoja vett täis ämbrisse visanud ning see siples seal elu eest. Tegutsesin õnneks piisavalt kiiresti – haarasin kähku oma mobiiltelefoni ja hakkasin uppuvat kassipoega filmima, et seda jõledust kõigile TikTokis näidata.
Mõtlen küll, et uuel aastal võiks keegi midagi teha, et väiksed kassipojad ei peaks niimoodi surema.
Veljo (53, välireklaami insener):
Ausalt öeldes on uuele Jaak Joala monumendile keeruline reklaami paigaldada. See post on üsna erilise vormiga. Võite öelda küll, et kulub vähem paberit, aga tegelikult on see bullshit – masinad tuleb kõik ümber programmeerida, et õige kujuga augud sisse saada. Agentuur peab ka üsna leidlik olema, et tulbale sobiv reklaam kujundada. See läheb teile kalliks maksma, ma ütlen.
Natalia (30, näomaskide ja silmaklappide õmbleja):
Probleem? Kõik on ju super! Mul pole nii edukat aastat kunagi olnud. Kevadel tootsin väga palju näomaske, aga eks konkurents tegi omad korrektiivid ja nüüd olen rohkem silmaklappide tootmise peal.
Minu praegused kliendid on peamiselt loomeliidud ja teised organisatsioonid, kes ei taha pedofiile näha. Kui sulle tundub, et organisatsioonis on pedofiil, siis paned maski ette ja klapid pähe ning kõik on jälle tšill. Ei mingeid pedofiile. Palun ärge keegi ka uuel aastal pedofiilidega midagi tehke – mu bisnutt on väga hea.
Mathias (40, pornolehtede programmeerija):
Minu kõige suurem probleem on sudoku-sõltuvus. Ma arvan, et see tekkis täiendavate koroonapiirangute tõttu, kus mind suunati kodukontorisse. Sirvisin ajalehti, leidsin juhuslikult ühe sudoku ja hakkasin seda lahendama. Sa ei saa tegelikult arugi, kuidas sõltuvus süveneb.
Alguses mõtled küll, et lahendad ainult ühe, aga varsti näed juba uneski paare, kolmikuid, x-tiibasid, mõõkkalu ja sašimisid. Naisele ja lastele ütled, et lähed välja viina ostma, aga tegelikult haarab käsi poeriiulite vahel automaatselt teritatud HB pliiatsi ja sudoku-vihiku järele.
See on palju hullem kui 1990. aastate Suur Tetrise Fiasko. Ma loodan, et keegi lahendab selle probleemi. Või siis mitte. Tegelikult ma tahaks selle ise lahendada. Sudoku siis.
Toimetaja: Kaupo Meiel