Allar Jõks kommenteeris "Esimeses stuudios" riigiprokuratuuri esitatud kahtlustust Keskerakonnale Porto Francoga seotud kriminaalasjas.

"Siin tuleb mul olla sõnadega ettevaatlik, sest praegu on liiga vara kommenteerida seda, las uurijad, advokaadid ja kahtlustatavad teevad oma tööd. Aga selge on see, et poliitiline korruptsioon, juhul kui kahtlustused osutuvad tõeks, närib tegelikult riigi julgeolekut, riigi tervist hullemini kui viirus, sest viirused tulevad-lähevad, vaktsiinid toimivad või mitte, aga poliitikuid sa ei saa ju karantiini panna selleks, et poliitilist korruptsiooni välja juurida," rääkis Jõks.

Ta märkis, et võimalikest õiguslikest tagajärgedest Keskerakonnale huvitavam küsimus on see, kuidas olukord mõjutab Eesti poliitikat.

"Ma arvan, et üks küsimus on, millised on õiguslikud tagajärjed, teine küsimus on, millised on poliitilised tagajärjed. Ma arvan, et õiguslikud tagajärjed ei huvita väga paljus mitte kedagi, kas see rahatrahv kokkuvõttes on nii palju või teistsugune. Ja selge on see, et selliste rikkumiste eest ühtegi erakonda Eestis ka ära ei keelata, kuigi põhiseadus näeb ette ka võimaluse keelata erakond, mille tegevus on põhiseadusliku korraga vastuolus. Hoopis huvitavam on, kuidas see mõjutab Eesti poliitikat, veelgi olulisem, kuidas ta mõjutab Eesti poliitilist kultuuri," rääkis Jõks.

Endine õiguskantsler Indrek Teder tõdes saates, et ükski partei ei saa rahaliste toetajateta võimul olla, kuid tähtis on ikkagi see, et toetus oleks seaduslik.

"Alati saab öelda küll, et raha räägib. Ja mitte ükski partei ei saa olla ka võimul ilma selleta, sul peab olema mingi investor. Ja kuidas ta siis maksab, kas see on seaduslik või mitte seaduslik. Väga õige, et institutsioonid sellega tegelevad, et ei ole nii, et osad inimesed ütlevad, et teen, mis tahan, ei ole üldse mingit tegevust, et võin kõiki asju teha. Selles mõttes, elame näeme," rääkis ta.

Viimase paari nädala poliitilist kultuuri kommenteerides ütles Teder, et talle see ei meeldi. "Ma leian, et asi peab ikkagi toimima viisakalt," märkis ta.

Õiguskantslerid ei näe presidendi ettepanekus probleemi

Endised õiguskantslerid rääkisid saates ka abielu rahvahääletusest ning president Kersti Kaljulaidi ettepanekust siduda abieluküsitluse tulemus riigikogu usaldusega.

"Presidendi roll on tasakaalustada, sildasid ehitada ja sellises olukorras, kuhu nädalavahetusel riigikogu ja riigikogu põhiseaduskomisjon jõudis, oli see vabariigi presidendi poolt ainuvõimalik samm, sest vabariigi president on väga täpselt välja toonud, et sellisel kujul rahvahääletusele küsimuse panemine ei taga "ei" ja "jah" vastuse andjate häälele võrdsust," rääkis Jõks.

"Ja teiseks, see võimaldab riigikogus esindatud erakondadel vältida poliitilist vastutust. Sest öeldakse tegelikult nii, et poliitikas sa saad edukas olla siis, kui sul on kogu aeg midagi võita ja kaotada. Aga praegu need, kes soovivad rahvahääletust läbi viia, tahaksid teha olukorda, kus neil oleks ainult võita," lisas ta.

Ka Teder ütles, et presidendil on selline õigus täiesti olemas. "Siin ei ole mingit probleemi, et president laiendaks oma võimu," ütles Teder.

Tema hinnangul on aga abielu rahvahääletus asendustegevus, sest Eestis on palju tähtsamaid teemasid, millega tegeleda.

"Kaaluda võib, aga see pole väga oluline asi. Kui mõtleme suuri asju - mis siis, kui tuleb mingi tunduvalt suurem pandeemia, kas oleme valmistunud, kas oleme oma julgeolekuga tegelenud? Vist mitte," ütles ta.

"Väiksed asjad, et saada hääli või mingeid muid asju - seda ei ole vaja. Võta kõige olulisemad asjad," märkis ta.