Uus valitsus otsustab kütuseaktsiisi tuleviku kevadel

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Diisliaktsiisi tõus endisele tasemele kergitab tanklates diislikütuse hinda. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Lõppenud aasta kevadel otsustas valitsus keset kriisi langetada diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Uus valitsus otsustab aktsiiside saatuse kevadel riigi eelarvestrateegia arutelu käigus.

Koalitsioonikõnelusi pidavad Reformierakond ja Keskerakond avaldasid kõneluste esimesel päeval, et kokku on lepitud maksurahus ja uus valitsus maksudes muutusi ei tee.

Kuigi sõlmitav valitsusliit makse tõsta ei plaani, kerkivad praeguse seaduse kohaselt kerkivad diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisid kriisieelsele tasemele tagasi järgmise aasta maist.

Diislikütuse aktsiisi langetamise järel langetasid tanklaketid diislikütuse hinna 0,999 euro tasemele. Kütusehinna languse järel maailmaturul langes keset suve diislikütuse liitri hind suisa ajutiselt suisa 0,929 eurole. Enne aktsiisilangetust maksis diislikütuse liiter Tallinnas 1,199 eurot, praeguseks on see kerkinud 1,139 euro tasemele.

Kütuseaktsiisi langetamine on küll toonud veofirmad Eestisse tankima, samal ajal on aga langenud aktsiisilaekumine riigikassasse. Näiteks kui 2019. aasta novembris laekus riigile 45,5 miljonit eurot kütuseaktsiisi, siis 2020. aasta novembris vaid 40,3 miljonit eurot.

Ärile on aktsiisilangus mõjunud aga positiivselt ja turuosaliste hinnangul võiks naaberriikidest madalama tasemega ka jätkata.

Riigikogu liikme, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul tuleb teema arutlusele uue riigi eelarvestrateegia koostamisel, kuna selleks ajaks on valminud uus majandusprognoos, mis võtab arvesse ka lõppenud aasta oodatust väiksemat majanduslangust. See tähendab, et maksuteemad tulevad uuesti juhuks märtsi lõpus ja aprilli alguses.

"Eesti eelmise aasta majanduslangus osutus väga leebeks. Kõvasti väiksemaks sellest, mis oli sügisprognoosis. Eesti majanduslangus oli üks leebemaid kogu Euroopas," märkis Sõerd.

Ka maksulaekumine oli mullu prognoositust parem. "See positiivne tulude laekumise trend kandub edasi ka tänavusse aastasse. See prognoos on natuke parem kui praegu kehtiv sügisprognoos. See muudab kogu seda tausta ja siis on ka lihtsam nende maksude juurde tagasi tulla," sõnas Sõerd.

Sõerdi sõnul on ka mõistlik, et loodav koalitsioon võttis arutelus maksuteemadel ajast maha, kuna konkreetseid otsuseid ei saagi enne uue prognoosi valmimist langetada.

"Julgen ennustada, et see pilt väga palju muutub," kirjeldas Sõerd olukorda.

Sõerd märkis, et turuosaliste arvamust on alati mõistlik kuulda võtta ning näiteks diisliaktsiisist rääkides on oluline leida mõistlik tasakaalupunkt. "Aktsiisidega tuleb vaadata mida naaberriigid teevad, Läti koostab ka oma eelarvestrateegiat. Peame arvestame sellega, milline on naaberriikide aktsiisipoliitika," sõnas ta.

"Me ei taha, et korduks selline asi nagu meil alkoholiaktsiisiga oli," lisas Sõerd.

Möödunud aasta 1. mail langetas Eesti ajutiselt diislikütuse aktsiisimäära 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Koos diislikütuse määraga langesid ka muud sellega seotud määrad, nagu eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär.

Langes ka kerge ja raske kütteõli aktsiisimäär. Maagaasi aktsiisimäära langetati 2017. aasta tasemele. Elektriaktsiisi langetati Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale ehk ühele eurole megavatt-tunni kohta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: