"Minu jaoks on isiklikult oluline, et läheneksime koolidele personaalselt. Ma viimase võimaluseni hoiduks lausalistest koolide sulgemisest. Et nii kaua kui vähegi võimalik, siis piirdume sellega, et kui klassis on avastatud haigus, siis läheb distantsõppele vaid see klass. Ja et vajadusel kasutataks hübriidõpet," rääkis Kersna.

Kui haigus koolis laiemalt levib, siis läheks Kersna sõnul ajutiselt distantsõppele kogu kool.

"Aga ka sel juhul on oluline hoida väiksemaid lapsi niipalju kui võimalik koolis ja pakkuda erilist tuge lõpetajatele ehk üheksandikele ja kaheteistkümnendikele. See on hästi oluline, et me hoiaks hariduses võimalikult personaalset joont praeguses COVID-kriisis," lisas ta.

Rääkides uue valitsuse muudest tegevustest haridusvaldkonnas, tõi Kersna välja venekeelset kooli puudutava.

"Eesti muukeelsetest koolidest tulnud laste PISA-testi tulemused on olnud aastaid madalamad Eesti keskmisest. Muukeelsetest koolidest jõuab ka Eesti ülikoolidesse liiga vähe andekaid ja tublisid noori. Takistuseks on just see, et nad ei oska piisavalt hästi riigikeelt," rääkis Kersna.

Et selliste noorte potentsiaali Eesti ühiskonnas maksimaalselt rakendada, on Kersna sõnul uues koalitsioonis kokku lepitud, et intensiivsema eesti keele õppega alustatakse juba lasteaias.

"On ju teada, et mida varem keeleõppega alustada, seda paremini laps selle omandab. Lisaks peaksid põhikoolis lapsed hakkama lisaks eesti keelele osasid aineid õppima eesti keeles, sest teadlased on öelnud, et see on kõige efektiivsem viis keeleõppeks," sõnas Kersna ja lisas, et samuti tuleb soodustada Ida-Viru noorte Eestis rohkem ringi liikumist ja eesti noortega ühise sotsiaalvõrgustiku teket.

Probleemsena tõi ta välja, et praegu pole muukeelsetes koolides eesti keele rohkemaks õppeks piisavalt õpetajaid, kuid Kersna sõnul on sellest räägitud juba ülikoolidega.

"Neil on valmidus koolitada rohkem õpetajaid, kes suudaks ainetunde õpetada muukeelsetele lastele eesti keeles. Ehk õpetajaid on vaja välja õpetada, aga lisaks on vaja ka kaasaegseid ja atraktiivseid õppematerjale, et teha eesti keele õpe noortele huvitavaks."

Lisaks tõi Kersna välja, et tõstab riigieelarve strateegia aruteludel välja selle, et 2022. aastal tuleks õpetajatele palgatõus.