Liimetsa sõnul saadeti teisipäeval koos Läti ja Leedu välisministriga kirjad OSCE-le ja Euroopa Nõukogule. Samuti on uute sanktsioonide küsimuse tõstatnud Eesti suursaadik Brüsselis.

"Kindlasti jätkame seda, et oleks rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu all see küsimus ja sealtakaudu oleks surve Venemaale. Kindlasti tõstatame küsimuse uuesti ka Euroopa Liidu partneritega, et mida me saaksime veel teha, et mõjutada Venemaad vaatama üle tehtud otsused," lausus Liimets.

Liimetsa sõnul on ka Eestis võimalikke samme viimastel päevadel arutatud, kuid omaette sanktsioonid ei oleks tema sõnul väga mõjusad. "Ma arvan küll, et oleks parem, kui oleks ühised Euroopa Liidu sanktsioonid. Finantssanktsioonid on kõige mõjusamad, ja neid Eesti üksidna kehtestada ei saa," ütles välisminister.

Navalnõile reaalse vanglakaristuse määramine oli Venemaa president Vladimir Putini isiklik kättemaks, leidis ERR-ile antud intervjuus riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

"Kui Venemaal käib jutt poliitilistest teemadest ja opositsioonist, siis õigusruum on väga manipuleeritav. Mäletame Hodorkovskit, mäletame teisi kohtuprotsesse ja see, mida täna toimus, meenutas mulle kõige enam Stalini-aegseid näidisprotsesse, kus õigus pole miski, tähtis on riigi juhtkonna tahe," lausus Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul peaks Eesti töötama koos oma lääneriikidest partneritega selle nimel, et karmistada Venemaale sanktsioone.

"Ka diplomaatilisel tasandil peab töötama Euroopas ja koos ameeriklastega, et ka reaalselt sanktsioonid, mida peaks täna karmistama, mõjutaksid Venemaad oma poliitikat muutma," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul ei saa väga palju loota ka Euroopa Liidu kõrge esindaja Joseph Borrelli visiidist Moskvasse, sest Venemaa ja Euroopa Liidu seisukohad on üksteisest liiga kaugel.

Liimets märkis, et Eesti sõnum Borrellile oli, et ta küsiks ka kohtumist Navalnõiga.