Kas välisministeerium on riigikogu väliskomisjonile täpsemalt põhjendanud, miks puudus teisipäeval Navalnõi protsessi ajal kohtusaalist Eesti diplomaat?

Minu info järgi tehti otsus koroonakriisiga seoses. (ERR-ile teadaolevalt viibisid Eesti esindajad Tartu rahu aastapäevaga seoses Moskva kalmistul, kus süüdati küünlad Nõukogude diplomaadi Adolf Joffe kalmul). Minu hinnangul oleks pidanud Eesti diplomaat kindlasti kohtusaalis Navalnõile solidaarsust väljendama koos teiste Lääne maailma diplomaatidega.

Soome president Sauli Niinistö ei suutnud eile YLE-le antud intervjuus vastata selgelt kahele küsimusele: kas Aleksei Navalnõi on poliitvang ja kas selle kohtu otsuse taga on otseselt Venemaa president Vladmir Putin. Soome president oli sunnitud keerutama, et mitte sattuda idanaabri juures halba valgusesse. Meie riigikogu väliskomisjoni tulevane juht Marko Mihkelon suudab selle välja öelda?

Navalõi on selgelt poliitvang. Venemaal on tegelikult kümneid poliitvange, muu hulgas ka Ukrainast kaasa viidud vange. Meie koos liitlastega, sealhulgas ka Soomega, peaksime nõudma Venemaalt kui Euroopa Nõukogu liikmelt, et kõik poliitvangid tuleb vabastada. Venemaa peab endale võetud kohutusi täitma!

Moskvast vaadatuna on Venemaa ja Lääneriigid infosõjas. Lätis lõpetati esmaspäevast mitme mõjuka Vene telekanali edastamine. Eestis suhtutakse Vene riiklikesse telekanalitesse liberaalselt. Ometigi vaadatakse kümnetes tuhandetes Eesti kodudes igal õhtul televiisorist kanaleid, milles pajatatakse, et Navalnõi fenomen on Lääne väljamõeldis, ebaseaduslikel meeleavaldustel osaleb vaid mõni üksik äärmuslane…

Minu arvates on see väga oluline küsimus. Olen viimastel päevadel tajunud, et mitte ainult venekeelsed kaasmaalased, vaid ka eestlaste seas on palju vene telekanalite jälgijaid. Tihti on need ainukesed infoaknad maailma. Tegemist on erakordselt võimeka propagandasüsteemiga, mis mõjutab meie kodanike arusaamu Venemaal toimuvast ning Eesti ja teiste Lääneriikide tegevusest Venemaal inimõiguste järgmisisel.

Valitsuse tasandil peab kindlasti arutama, milliseid õiguslikke samme on võimalik astuda, et piirata kahjuliku propaganda levikut. Minu isiklikul hinnangul on tegemist väga ohtliku olukorraga.

Moskvasse saabub varsti Euroopa Komisjoni kõrge välisesindaja Josep Borrell. Kas väliskomisjon on kuulnud otseallikatest, miks on säärane visiit praegu vajalik?

Selle visiidi ajastus on erakordselt halb, seda on ettevalmistatud alates möödunud aasta lõpust. Viimati käis euroliidu kõrge välisesindaja Moskvas kolm aastat tagasi. Borrelli põhjendus veel eile oli selline, et visiit annab justkui võimaluse euroliidu selge sõnum välja öelda. Ka seda, mis puudutab Aleksei Navalnõid ja tema üle peetud kohtuprotsessi.

Lisaks arvatakse Brüsselis, et Venemaaga peab rääkima muudel teemadel, näiteks Süürias, Mägi-Karabahhias ja Liibüas toimuvast. Borrell on põhjendanud visiidi vajalikkust ka sooviga rääkida otse opositsiooni esindajatega. Visiit saab olema väga keeruline, sest Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles eile taaskord välja, et Navalnõi ümber toimuv on korraldatud Läänest, isegi tema mürgitamiskatse.

Borrell peab arvestama ka sellega, et visiidile pole liikmesriikide täielikku konsensust. Kahjuks pole ka eilse kohtuotsuse suhtes olemas euroliidu ühtset seisukohta. Aga väga keeruline on ette kujutada, et Moskvas toimuva pinnalt ei peaks uusi sanktsioone rakendama. Kahju on ka sellest, et Borrell on välja öelnud, et Venemaaga suheldes ei anna Nordstream 2 ehitamise peatamine mingit lahendust.

Kas meie häda on see, et EL-i kõrged välisesindajad pärinevad Vahemeremaadest, mille suhtumine Venemaasse on teistsugune kui Venemaaga piirnevates riikides?

Tegelikul on oluline, milline on ootus Venemaa suhtes euroliidu tähtsamates pealinnades, mõtleme näiteks Berliini või Pariisi peale. Meie diplomaadid peavad lihtsalt jätkama selgitustööd, et leida tugevam ühisosa. Sanktsioonidega nii-öelda tilgutamine pole tulemust andnud. Kui tahame muutust, siis on vaja astuda palju tõsisem samm.

Kas Eesti saatkonnast on keegi ka Josep Borrelli kohtumiste juures? Miks see visiit üldse kestab ligi neli päeva?

Minul sellest visiidist täit ülevaadet pole, kuid kaks täispäeva on eraldatud kohtumisteks. Nii-öelda Balti riikide hääl kohtumiste järgsetel briifingutel on Läti suursaadik Moskvas. Igal juhul info nendest kohtumistest meile laekub, aga keeruline on öelda, milline on täpselt Borrelli hoiak suhetes Venemaaga. Ma ei kujuta ette konstruktiivseid kõnelusi, kus kõik euroliidu liikmesriigid on mõistnud hukka eilse kohtuotsuse. Seda tegi isegi tulevane võimalik Saksamaa kantsler Armin Laschet, keda on varem kritiseeritud venemeelsuses. Borrellil just lihtne olema ei saa.

Kas meie uue välisministri Eva-Maria Liimetsa väljaütlemistega olete rahul või on algus olnud pigem konarlik?

Eks ta elab oma ametisse sisse, uus amet ei tulnud talle ju pika etteteatamisega. Kogenud diplomaadina on ta esitanud neid Eesti järjepidevaid seisukohti, et kindlustada Eesti kui Põhja-Euroopa riigi kuvandit oma liitlaste seas. Välisminister ei peaks keskenduma ainult Balti ühisrinde loomisele kui me räägime suhetest Venemaaga. Vaja on laiemat tööd Euroopa liitlaste seas, et Borrell ei saaks öelda, et teda kritiseerivad vaid üksikud riigid, aga üldiselt tema samme euroliidus toetatakse. Me peame jõudma nii kaugele, et oleme aktiivsed Berliinis ja Pariisis. Välisminister on seda hoiakut ka väljendanud.