Saatejuht Indrek Lepik rääkis, et kogu vaktsineerimisperioodi jooksul on näha, et sihtrühmade vaktsineerimine on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega aeglasem.

Tema hinnangul seisab nüüd ees küsimus, kas vaktsineerida kõiki neid inimesi, kes seda soovivad, või näha jätkuvalt vaeva sellega, et riskirühm esimesena süsti saaks.

"Ma ütleks, et mul on selle kohta kahetised tunded. Mulle jõudis endalegi juba tekkida nädalavahetusel tunne, et kas peaks ka minema kiibitsema mõne vaktsineerimiskeskuse juurde vaatama, et kas saan süsti kätte, aga otsustasin seda mitte teha. Aga laiem küsimus on muidugi see, et eks haiglaravi näidud ja muu nakatumiskordaja tagune kõige kurvem statistika hakkab langema siis, kui oleme vanemaealisi vaktsineerinud. Nemad on need, kes satuvad tõenäolisemalt haiglasse ja surevad. Tegelikult on siin riigil jätkub väljakutse ja ka vanemaealistel endal minna vaktsineerima," rääkis Lepik.

"Ma ei tea, kas me oleme praegu momendis, kus saaks öelda, et kõik vanemaealised, kes tahavad, on saanud võimaluse end vaktsineerida ja nüüd tõmbame sihitud vaktsineerimisele joone alla ja hakkame kõiki vaktsineerima. Kui me ei saa vanemaealistes sihtrühmades vaktsineerimismäära piisavalt kõrgeks, siis koormus haiglatele ei vähene," lisas ta.

Hindrek Riikoja hinnangul tuleb senise vaktsineerimise juures eristada jooksvat vaktsineerimist, mis käib haiglates ja perearstikeskustes, ning massvaktsineerimist. Riikoja märkis, et perearstid ütlevad justkui ühest suust, et praegu on käes olukord, kus need vanemaealised, kes tahtsid saada vaktsiini, on selle saanud.

Need vanemaealise sihtrühma esindajad, kes ei ole veel vaktsiini saanud, jagunevad Riikoja hinnangul kaheks: ühed on need, kes ei soovi vaktsineerida, kas selle tõttu, et nad soovivad näiteks vaid Sputniku vaktsiini, või on põhimõttelised vaktsiinivastased, ning teised on need, kes ei ole otsustanud ehk keda on võimalik veel veenda vaktsineerima. Viimaseid Riikoja hinnangul aga massvaktsineerimisega ei tõmba,.

"See, et selle nädalavahetuse kolmepäevasele massvaktsineerimisele ei tule nii palju sihtrühma inimesi kokku, oli tegelikult teada terviseametile ja riigiametitele, seda ütlesid ka vaktsineerivad eraettevõtted varem," ütles Riikoja.

"Nüüd teha imestunud nägu selle peale, et mis nüüd küll saab, on riigiametnike, nii ministri kui erinevate ametijuhtide poolt ikkagi pehmelt öeldes küüniline. Seda, et see olukord selliseks kujuneb, nad teadsid. Ja sellises olukorras, kus näiteks tänaseks on väga jämedalt öeldes broneeritud umbes veerand võimalikest vaktsiinidoosidest, nüüd öeldagi jäigalt, et ainult need inimesed ja mitte keegi teine, on vastutustundetu," lisas ta.

Riikoja tõi võrdluse Lätiga, mille peaminister Krišjanis Karinš ütles, et kui üks prioriteetne elanikerühm näitab üles leiget huvi vaktsineerimise suhtes, siis tuleb anda võimalus järgmisele.

"Täpselt samamoodi tuleb käituda Eestis. Kõige rumalam, mida riigi poolt teha saab, on lasta tekkida sellistel järjekordadel nagu eile. Kui oli selgelt näha, et ei tule sihtrühmast täis, siis oleks pidanud kohe andma ette uue sihtrühma, et saavad vaktsineerida 50+, 40+ inimesed. Ei oleks olnud mingit probleemi, kohe oleks täitunud see," rääkis Riikoja.

"Aga teha suured arvestatavad kulutused vaktsineerimiskeskustele, kutsuda välja vabast ajast inimesed nii tööle kui ka vabatahtlikuna ja nüüd lasta neil täna lihtsalt jõude istuda ja mitte midagi teha. Kui see pole vastutustundetu, siis mis asi see on?" lisas ta.

Indrek Lepik nõustus, et kui vaktsiinidoose üle jääb, siis tuleks kohe võimalusel laiendada vaktsiinisaajate ringi.