Eelmise valitsuse vaidlused vähendasid Eestisse tellitavate vaktsiinide kogust

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eelmises valitsuses toimunud vaidluste tõttu vähendati Eestisse tellitavate vaktsiinide koguseid. Tervise- ja tööministri Tanel Kiige hinnangul see siiski vaktsineerimistempot märgatavalt ei aeglusta.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et aprillist juunini saab Eesti umbes miljon doosi vaktsiini ja see kogus peaks olema piisav, et kõik soovijad saaksid esimese vaktsiinisüsti. Siiski tuleb neid Kiige sõnul teises kvartalis kuni 70 000 doosi vähem kui oleks saanud tellida.

"Aus vastus on ka see, et sel hetkel, kui me neid läbirääkimisi pidasime, siis me ei teadnud, millised vaktsiinitootjad jõuavad enne turule ja millised hiljem. Me hajutasime teadlikult riske, soetades väga paljudelt tootjatelt kokku suurusjärgus neli ja pool miljonit vaktsiinidoosi käesoleva aasta jooksul inimestele tasuta vaktsineerimise võimaldamiseks," rääkis Kiik.

Toonane välisminister, Isamaa ridadesse kuuluv Urmas Reinsalu meenutas vaidlust, mis käis USA tootjalt Johnson & Johnson saadava Jannseni vaktsiini koguse ümber. Eestil oli rahvaarvu osakaalu arvestades õigus saada 600 000 doosi. Valitsuses leiti kompromiss ja telliti poole vähem.

"Minu hinnang oli, et kindlasti me peame maksimumloogikat kasutama ja me vajadusel võime anda ka abi partnerriikidele, näiteks idapartnerlusriikidele või vajadusel ka maha müüa, see ei ole mingi kuritegu. Aga Johnsoni puhul küllap oleks võinud suvel olla suuremad kogused kümnete tuhandete ulatuses, mis meile ei laeku," rääkis Reinsalu.

Toonane rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme kirjutas oma Facebooki postituses, et vaidlusi valitsuses oli ning temal rahandusministrina oli vaja lugeda raha ja vaadata, mis kui palju maksab. Helme kirjutas aga, et EKRE mõistis, et riske tuleb hajutada ja ülekate peab olema. Ta lisas, et kui aga oleks sotsiaalministri esmaste soovidega kaasa mindud, poleks kevadel olnud suurt midagi ja sügisel oleks jagunud vaktsiini kolme kuni nelja miljoni inimese vaktsineerimiseks.

Kiige sõnul proovis EKRE algselt läbi suruda Läti sarnast plaani tellida peamiselt AstraZenecat, mille tulemuseks oleks ka Eestis praegu vaktsineeritud vaid mõni protsent inimestest.

"See, et tagantjärele tarkusena võiks teha mingid lepingud teisiti ja mingid debatid ja arutelud võib-olla olid valitsuses toona rasked ja keerulised, käib iseenesest elu juurde. Ma seda liiga traagiliselt ei võtaks," kommenteeris Kiik.

"Ega keegi ei teadnud, milline vaktsiin milliste mahtude võimekuse osas esimesena on suuteline turuloa saama. See oligi panustamine ehku peale, ega seal alternatiivi ei olnud," ütles Reinsalu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: