"Ühisavaldused on praegu Euroopa Liidus ja NATO-s arutuse all, töö nendega käib, et jõuda ühistele seisukohtadele, kuidas mõlemad organisatsioonid saaksid oma solidaarsust väljendada," ütles välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo kolmapäeval ERR-ile. Tema sõnul on avaldustega väljatulekut oodata lähipäevadel.

Küsimusele, kas riigid võivad astuda ka muid samme, näiteks saata välja Vene diplomaate nagu toimus Ühendkuningriigi toetuseks 2018. aastal, vastas Uibo jaatavalt. Siis saatsid 20 riiki Euroopast ja mujalt maailmast välja üle saja Vene diplomaadi, kui Briti võimud olid avalikustanud, et Salisburys toimunud keemiarünnaku Vene topeltagendi Sergei Skripali vastu korraldasid Venemaa sõjaväeluure töötajad.

"Jah, see võimalus on ka endiselt üleval - analoogia on siin ju täiesti selge - sama moodi pandi NATO ja sel ajal veel Euroopa Liidu liikme Ühendkuningriigi territooriumil toime väga tõsine rahvusvahelise õiguse rikkumine - siis oli see sisuliselt mürgitamine keemiarelvaga. Praegu räägime riikliku terrorismi aktist, diversiooniaktist võiks isegi öelda. Loomulikult ka see võimalus on laual, ka seda arutatakse," rääkis Uibo.

Tšehhi kutsus Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike solidaarsusavaldusena saatma ka oma riikidest välja Vene diplomaate nagu tegi seda Praha, vahendas veebiväljaanne EUobserver.com. "Me kutsume EL-i ja NATO riike korraldama väljasaatmisi ühisaktsioonina," ütles Tšehhi siseminister Jan Hamacek.

Tšehhi siseminister teatas laupäeval, et riik saadab välja 18 Vene diplomaati, keda kohalik luureteenistus tuvastas Vene välisluureteenistuse ja sõjaväeluure agentidena. Agente kahtlustatakse seoses 2014. aastal toimunud plahvatusega, milles hukkus kaks inimest. Vastuseks Tšehhi käigule teatas Venemaa 20 Tšehhi saatkonna töötaja väljasaatmisest Moskvast.