Kadri Liik: veidi häirivad on Balti riikide omaette sammud Venemaa vastu
Venemaa ekspert Kadri Liik ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et teda veidi häirib, et Balti riigid kolmekesi kiirustades lepivad kokku sanktsioone Venemaa vastu selle asemel, et Euroopa Liidu või NATO liitlastega koos tegutseda.
Kas diplomaatide väljasaatmine Balti riikide poolt oli mõistlik samm?
Sisulisest küljest kindlasti õigustatud, sest see, mida venelased Tšehhis tegid selle põhjal, mida me teame - lasid õhku lõhkeainelao ja mitu inimest sai surma -, on kahtlemata kuritegu teise riigi territooriumil.
Teisest küljest mind natukene on hakanud häirima see, millise kiirusega Balti riigid kolmekesi kokku leppides rakendavad mingeid sanktsioone Venemaa suunas selle asemel, et püüda luua laiemat konsensust oma liitlastega Euroopa Liidus või NATO-s. Me oleme juba mitu korda sanktsioone teinud omapäi, võib-olla esimestena, aga ikkagi teistega koordineerimata.
Minu väike mure on see, et kui meie järjepidevalt niimoodi käitume, siis annab see mingisugusel meie jaoks ebamugaval hetkel võimaluse Kreekale, Itaaliale, Küprosele mingil meile olulisel teemal samamoodi teha.
Tegelikult Tšehhile solidaarsust peaks üles näitama. Miks Saksmaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ei ole seda teinud?
Ma ei tea täpselt, mis olukorras arutelud seal on. Aga seal võib natukene olla see loogika, et tegelikult toimus ju väga suur ja koordineeritud Vene diplomaatide väljasaatmine Salisbury keemiarelvarünnaku järel, mis oli hiljem kui rünnak Tšehhi Vabariigis ja mis oli mõnes mõttes ka veel hullem, sest asjasse oli siiski segatud keemiarelv, tahtmata siin üldse Tšehhi pinnal toimunut vähendada. Aga seal võib olla natukene see mõtlemine, et kui me oleme hilisema ja suurema kuriteo eest juba karistuse andnud, siis mida selle varasemaga teha.
Minu meelest diplomaate võid välja saata, aga millele mina siin selles kontekstis fokuseeruks, oleks pigem parem luureteenistuste omavaheline koordineerimine, et niisuguste inimeste Euroopas käigud, nagu need kaks venelast, kes käisid nii Salisburys kui ka Tšehhis, et nendele kuidagi varem jälile saadaks, et need otsad omavahel kokku viidaks. Need tüübid on ju liikunud väga mitmetes kohtades ja see tuleb välja alles praegu.
Diplomaate saadetakse välja mitte ainult selleks, et olla solidaarne, vaid ikkagi selleks, et Venemaa tunneks ennast süüdi ja saaks aru, mida ta on teinud valesti. Mida peaks tegema, et Venemaa tunneks ennast süüdi?
Minu meelest parim asi, mida on tehtud sarnases kontekstis, oligi see, mida tegi Briti politsei, kui nad avalikustasid Salisbury kurjategijate liikumise. Ja selle asja ilu oli just selles, et seal olid alasti faktid ilma igasuguste poliitiliste hinnanguteta või poliitilise kontekstita. Ja seda ma nägin ise, kuidas see pani inimesed Moskvas mõtlema, kuidas see väga paljusid eksperte mõjutas. Inimesed, kes mulle varem ütlesid, et Venemaa kindlasti seda ei saanud teha, miks ta pidanuks, lasid nina norgu ja ütlesid, et jah, see oli tõesti GRU, nad tõesti olid seal.
Kuidas praegu Venemaal sellesse suhtutakse?
Minu meelest praegu nad millegi pärast leiavad, et tšehhid norivad tüli. Moskva eskaleeris, Moskva saatis 18 diplomaadi vastu välja 20, mida nad ei peaks tegema, kui tegelikult algne kuritegu on nende poolt ja kui nad tahaksid seda tüli kuidagi siluda. Ma kardan, et mingisugune mõtlemine seal on selline, et tšehhide sammu taga on mingisugune poliitiliselt soodne ajastus, võib-olla nad ei tahtnud endale Rosatomi tuumaelektrijaama jne. See ei ole mingil juhul õigustus, Moskva kuritegu jääb Moskva kuriteoks, aga ma kardan, et see kontekst tegelikult natuke selle sammu mõjukust vähendab.
Toimetaja: Merili Nael