Endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles ERR-ile, et Eesti peaks koheselt tegustema.

"Siin pole küsimustki, Eesti peab olema esimene, kes diplomaate välja saadab. Meie jaoks Venemaa surve alla sattunud riigiga solidaarsuse näitamine pole mitte väärtuste küsimus, vaid on eluline julgeoleku küsimus," sõnas Reisalu.

Ta selgitas, et NATO liikmesriikide kaardil on Eesti n-ö poolsaare tipp ning ei saa välistada, et sarnane terrorirünnak võidakse toime panna ka Eesti territooriumil.

"Kui keerutame pöidlaid ja räägime piirileppest, siis tegelikult ei tohiks lasta seda enesetsensuuriks teha," ütles Reinsalu ja lisas, et Eesti peaks just teisi riike üles kutsuma Tšehhiga solidaarsust näitama.

Ka Mihkelson pooldaks diplomaatide väljasaatmist

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ütles ERR-ile, et liitlased peaks näitama oma solidaarsust Tšehhiga samamoodi, nagu tehti seda 2018. aastal, mil Suurbritannia palus riikidel pärast Salisburys toimunud Novitšoki-rünnakut diplomaate välja saata.

"Tšehhis on konkreetselt teada, et kaks inimest said surma rünnaku tagajärjel, mille Vene luuretöötajad organiseerisid. Kui me vastasime Salisburys toimunule ja brittide palvele välja saata diplomaate, oleks kummaline, kui me ei väljendaks solidaarsust tšehhidega," lisas ta.

Mihkelson selgitas, et liitlased peavad reageerima ühtemoodi ning koordineeritult, seega võiks ka Eesti Vene diplomaate välja saata. Seda on juba teinud Slovakkia ning Mihkelsoni sõnul kaaluvad seda ka mõned teised liitlased.

"Esiteks me peame aru saama, kui tõsine on see kaasus /---/, ma ei mäleta, et külma sõja ajal või lähemat aega vaadates oleks Venemaa tegevsõjaväelastega ette võtnud terrorirünnaku või sabotaaži NATO liikme vastu," sõnas Mihkelson.

Ta lisas, et käimas on väga tõsine diplomaatiline kriis ning kuna Venemaa ei tunnista rünnakut, peaksid sellele reageerima kõik liitlased, olenemata nende geograafilisest asukohast.

"Mina ei välistaks ja arvan, et Eesti teeks õigesti, kui oleksime solidaarsed ja saadaks ka Eestist välja Vene diplomaadid, kelle tegevus ei ole kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga," ütles väliskomisjoni esimees.

Liimets: vastus Venemaale peab olema selge

Välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond) ütles ERR-ile, et Tšehhi võimude avaldatud informatsioon 2014. aastal toimunud Vene luureohvitseride organiseeritud terrorirünnaku osas tekitab tõsist muret.

"Kahtepidi mõtlemist siin olla ei saa – see vajab liitlastelt ühist, koordineeritud ja selget vastust," sõnas minister.

Liimetsa sõnul on Eesti Tšehhile väljendanud oma toetust nii avalikult kui ka otsesuhtluses ning lisaks oli teema arutlusel esmaspäevasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

"Samuti tegime oma ühised hukkamõistvad avaldused nii NATO liitlaste kui Euroopa Liidu partneritega. Samal ajal oleme neid küsimusi käsitlenud ka diplomaatiliste kanalite kaudu. Praegu suhtleme aktiivselt oma liitlaste ja partneritega ning jälgime olukorra arenguid, et leida sobivad edasised sammud," selgitas Liimets.