Endise välisministri Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on Eesti otsus Vene diplomaadi väljasaatmiseks ainumõeldav. 

"Balti riigid on sisuliselt ju poolsaar NATO territooriumil, ja meie oleme esimesel rindejoonel, kus Venemaa vaenulikud sammud – terroriaktid, agressiivsed sammud – võivad osaks saada. Järelikult me peame olema 101 protsenti solidaarsed teiste NATO riikidega, kes selle rünnaku alla satuvad," lausus Reinsalu.

Vastupidiselt Kadri Liigi reedel "Aktuaalses kaameras" väljendatud murenoodile, et Balti riigid võinuks neid samme astuda liitlastega koos, loodab Reinsalu, et Eesto tegutsemine hoopis julgustab teisi liitlasi sarnaseid samme astuma.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (Reformierakond) sõnul on olukord mõneti sarnane 2018. aasta Skripalide mürgitamisjuhtumiga Suurbritannias Salisburys. Kui toona palusid toetust britid ja seda said, siis nüüd palub toetust Tšehhi. Euroopa Liit ja NATO on teinud ühisavaldused, kuid diplomaate on seni välja saatnud Balti riigid ja Slovakkia.  

"Me väga loodame, et sarnaseid samme astuvad ka nii Ühendkuningriik kui ka teised riigid. Aga see, mida tegid Balti riigid reedel, ma näen, et see on ainuõige praeguses olukorras," nentis Mihkelson.

Sotsiaaldemokraadist eurosaadiku Marina Kaljuranna sõnul jääksid Balti riigid ja Slovakkia väheke narri olukorda, kui teised riigid nendega ei liitu. "Siis see näitab ka seda, et Suurbritannia murele reageeriti ühtmoodi, tšehhide murele reageeritakse teistmoodi ja see ei ole õige," lausus ta.

Kaljurand lisas, et Euroopa Liidu ühtsus on nii konkreetse juhtumi puhul kui ka laiemalt Venemaa agressiivsele käitumisele vastates oluline ja teistpidi – Venemaa just seda ühtsust lõhkuda püüabki.

Venemaa suursaatkond Eestis teatas reedel, et Eesti sammul on suhetele Venemaaga hävitavad tagajärjed.   

"Need on kulunud terminid ja selle kohta võiks öelda, et aitab tõesti see, et pidage kinni rahvusvahelisest õigusest, siis te ei pea selliseid avaldusi enam tegema või selle peale tinti kulutama," kommenteeris Mihkelson venelaste teadet.

"Nüüd algabki diplomaatiline pingpong – meie saadame diplomaadi välja, Venemaa saadab diplomaadi välja. Kui sellega lõppeb, siis lõppeb. Kui järgnevad mingisugused sammud veel, siis teine pool jälle reageerib," prognoosis Kaljurand.

Tšehhi teatas nädala eest 18 Venemaa saatkonna töötaja kojusaatmisest Vene sõjaväeluure agentide osalemiskahtluse tõttu 2014. aasta laskemoonalao plahvatuses. Venemaa vastas 20 Tšehhi diplomaadi väljasaatmisega, mille peale käskis Tšehhi Venemaal piirata tuntavalt Praha saatkonna töötajate arvu, mis tähendab kümnete Vene diplomaatide kojusaatmist.