Helme võttis RES-i ette valdkondade kaupa ja tõi esimesena välja riigikaitsekulud.

"Üha kriitilisemaks muutuvas julgeolekuolukorras tõmmatakse kriips peale riigikaitse investeeringutele, milles lepiti kokku eelmisel aastal ja mis peale 30-aastast jokutamist oleks likvideerinud ära meie kõige kriitilisemad võimelüngad ehk rannakaitse ja õhutõrje."

Etteheiteid jagus tal ka neljarajaliste teede ehitamise edasilükkamisele.

"Tõmmatakse maha investeeringud neljarealistesse maanteedesse ja kohalikesse raudteedesse ehk jäetakse tegemata investeeringud, mis aitavad meie majandusel areneda, maapiirkondadel uut hingamist saada ja hoiaks kokku inimelusid."

Ta toob välja, et samas tõusevad taas tarbimismaksud, mille eelmine valitsus ära langetas. 

"Lisaks diisli hinna hüppelisele kasvule toob see kaasa gaasi ja elektri olulise kallinemise. Diisli puhul tähendab see tarbimise kolimist taas piiri taha koos maksulaekumistega. Astutakse jälle sama reha otsa, mille otsas tallati 2015 ja 2016. Ka gaasi ja elektri puhul tähendab see tarbimise vähenemist, osaliselt ka ettevõtete kolimist piiri taha koos nendes olevate töökohtade ja maksudega. Lisaks annab see maksutõus hoogu hinnatõusule, mis meid niigi juba kummitab."

Kriitikat jagub Helmel ka huvihariduse rahastamise vähendamisele.

"Ka siin väärib eraldi esile toomist, et põnts on eelkõige regionaalpoliitiline, kuna huvihariduse rahastamisel arvestati hõreasustuse lisakomponenti. Selle raha kokku korjamine teeb elu eriti kibedaks maapiirkondadele. Ärge öelge, et tänasel valitsusel pole regionaalpoliitikat, ikka on. See poliitika lihtsalt suretab maapiirkondasid turbotempos välja."

Helme sõnul tehakse seda reformierakondliku dogma nimel, et eelarve peab olema tasakaalus.

"Muidugi lõpuks peab, ega lõputult ei ole võimalik trükitud raha laenamisega eelarvet täita. Aga USA on otsustanud kriisist väljumiseks stimuleerida majandust ligi 10 protsendi SKP ulatuses laenatud raha välja paiskamisega. Itaalias ajab eelarvet 12-protsendise SKP mahust miinusesse endine Euroopa Keskpanga juht. /.../ Kõik nad teavad, et ühel hetkel peab eelarve hakkama liikuma tasakaalu poole, aga kõik on otsustanud, et kõigepealt tuleb majandusele anda valitsusepoolse kulutamisega selline kasvuhoog sisse, et laenu tagasimakse ei ole hiljem enam probleem."

Ta tunnistab, et vahepeal on suur miinus ja võlg paisub, kuid viie või kümne aasta pärast on majandus nii palju tugevam, et võlg on proportsioonis majanduse mahuga väiksem ja laenu teenindamine ei ole probleem.

"Ainult meil on Reformierakonna "eksperdid" kõigist muu maailma inimestest nii palju targemad, et teevad risti vastupidi. Kõigepealt ikka kiilume kõigil hinge kinni ja tõmbame kasvule piduri peale, pärast on hea end soojendada mõttega, et elame küll vaeselt, aga ilma võlata."

Kolmapäeval tegi RES-ile kriitikat ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, soovitades selle neljapäeval valitsusel heaks kiitmata jätta. Õige pea reageeris sellele riigihalduse minister Jaak Aab, kes teatas, et RES tuleb ikka heaks kiita.