Kõlvarti sõnul tuleb enne järgmiste trammiliinidega tegelemist siiski lahendada Viru väljaku tänaseks ammendunud läbilaskvus ning viia lõpule Vanasadama trammiliini projekteerimine ja ehitus.

Veel käesoleval aastal toimub Vanasadama trammiliini projekteerimine. "Sadamatrammi arengutest tulenevalt nähakse ette trammikoridorid Gonsiori tänavale (lõigus Kivisilla–Laikmaa tänav), A. Laikmaa tänavale (lõigus Kaubamaja ristmik–Narva mnt), Hobujaama tänavale ja sadama piirkonda, mis aitab kaasa Viru väljaku liikluskoormuse vähendamisele," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on järgmiste trammisuundade kavandamiseks vajalik koostada analüüs ühistranspordi sõidunõudlustest. Samas on linnal praegu käsil Lasnamäe nõlvale viiv trammiliin.

"Hetkel on välja töötamisel eskiislahendused Kadrioru trammiliini pikendamiseks Tallinna haiglani, sealhulgas alternatiivsed eskiislahendused lauluväljaku Mäe värava lõigule," ütles Kõlvart.

Lisaks on Tallinnal töös ruumianalüüs Vanasadama trammi pikendamiseks Noblessneri linnakuni piki Kalaranna tänavat.

Kõlvarti sõnul on praegu koostamisel analüüsid, kas, kuhu ja millal oleks uusi trammiliine vaja.

Kui Vanasadama tramm saab Euroopast 26 miljonit eurot, siis valitsus on Kõlvarti sõnul ette näinud, et lisaks on võimalik trammiliinide jaoks Euroopa Liidu vahenditest kaasata 40 miljonit eurot, millele lisanduks Tallinna omaosalus, mis on ligikaudu 17 miljonit eurot.

Kõlvarti sõnul on praegu ettevalmistamisel Tallinna transpordimudel, mille alusel saab langetada andmepõhiseid otsuseid nii transpordiliigi kui liinivõrgu valikuks. "Uute trammiliinide planeerimisel saab oluliseks sisendiks see, milline hakkab tulevikus olema Tallinna ühistranspordi liinivõrk," nentis ta.

Pendelrong jääb tulevikku

Kõlvart märkis, et tema eelistus võimaliku Kopli-Kristiine-Lasnamäe pendelrongi ees on trammitaristu arendamine.

"Koplit Lasnamäega ühendava ekspressrongiliini rajamine võiks olla oluline 20 aasta perspektiivis, kuid arvestades Tallinna linna ja Eesti riigi võimalusi rööbastransporti investeerida, rongi infrastruktuuri rajamise ja ülalpidamisega kaasnevaid kulusid Eesti ühiskonnale ning rongi kasutegurit linnalise liikuvuse parandamise vaates, on täna oluline keskenduda trammi infrastruktuuri arendamisele," märkis Kõlvart.

Kõlvart ütles, et läbiviidud tehnilistest analüüsidest selgus, et pendelrongi idee realiseerimine ümberistumisteta liinina Kopli ja Lasnamäe vahel ei ole võimalik.

"See eeldab ümberistumisjaama kavandamist Kristiine keskuse piirkonda. Visioneeritud liin ühendab arengualasid, mille arengupotentsiaal realiseerub alles lähikümnenditel," ütles Kõlvart.