Lõuna-Ameerikasse on tarnitud 143,5 miljonit vaktsiinidoosi. Üle poole vaktsiiniannustest on tarninud Hiina ravimifirmad, teatas Financial Times.

Hiina ettevõtted on tarninud Ladina-Ameerikasse 75,8 miljonit vaktsiiniannust. Lääneriikide ravimifirmad Pfizer/BioNTech ja AstraZeneca on kokku tarninud 59 miljonit vaktsiinidoosi. Venemaa on tarninud ainult 8,7 miljonit Sputnik V vaktsiiniannust.

"Ladina-Ameerikas ja mõnes teises arenguriigis on Hiina vaktsiine rohkem, kui lääneriikide vaktsiine. See peegeldab ülemaailmset trendi, Hiina ravimifirmade mõjuvõim globaalses tervishoiusektoris suureneb," ütles Londoni majanduskooli terviseekspert Clare Wenham. 

Hiina vähendas hiljuti vaktsiinitarneid Brasiiliasse. Eksperdid leiavad, et Hiina karistab Brasiiliat sihilikult. 

Brasiilia president Jair Bolsonaro kritiseeris eelmisel nädalal Pekingit. 

"Keegi ei tea, kas koroonaviirus sündis laboris, või sai see alguse looduses. Viirus on olemas. Sõjavägi teab, mis on keemiline, bakterioloogiline ja radioloogiline sõda. Kas meil pole praegu sõda? Millises riigis kasvas viimasel aastal majandus kõige rohkem?" ütles Bolsonaro.

Butanti instituut, mis vastutab Hiina vaktsiinide jagamise eest Brasiilias, teatas, et vaktsiinivarud saavad otsa juba järgmisel nädalal. 

Ladina-Ameerika poliitikud pöördusid abi saamiseks USA poole. Märtsis palus Dominikaani president Luis Abinader et Joe Biden vabastaks USA AstraZeneca varud.

"USA traditsioonilised liitlased nagu Dominikaani Vabariik kiitsid AstraZeneca vaktsiini heaks. Me vajame seda praegu," teatas Abinader.

Paraguay välisminister Euclides Acevedo pöördus samuti abi-saamiseks USA poole. Paraguayl on ka diplomaatilised suhted Taiwaniga ja Hiina ei tarni neile seepärast vaktsiine. 

"Mis kasu on vennaskonnast, kui nad nüüd meid ei aita," ütles Acevedo.

USA välisministeeriumi sõnul töötab Bideni administratsioon selle nimel, et tulevikus saaks AstraZeneca vaktsiine jagada Ladina-Ameerikaga.

"Praegu pole jagamiseks piisavalt AstraZeneca annuseid," teatas USA välisministeerium.