Samost ja Sildam hindasid suurürituste piiranguid diskrimineerivaks
Valitsus on hakanud järk-järgult koroonapiiranguid leevendama, kuid paralleelselt on tekkimas ka uued piirangud, seda ennekõike suurürituste korraldamisel, arutlesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam Vikerraadios.
Koolide ja restoranide avamisel pole nakatumine Eestis kasvama hakanud, ütles Samost. Ta selgitas, et inimesed on üha rohkem liikuma hakanud, näiteks olid Pärnus nii restoranide väliterrassid kui ka siseruumid inimesi täis.
"Rannarajoonis oli noorte inimeste väike pidu, vabaõhupidu, pean ausalt tunnistama, et päris tore oli üle hulga aja midagi sellist näha," sõnas ta.
Kui elu hakkab vaikselt normaliseeruma, siis on paralleelselt piirangute leevendamisele aga valitsus uusi piiranguid kehtestama hakanud, ütles Samost. See nähtub just suurürituste korraldamisel: massiüritustele lubatakse plaani järgi vaid tõendiga või kohapeal kiirtesti teinud inimesed.
"Ma saan aru, et nädala alguseks jõuti täiesti töötava mudelini, mis tundus mulle loogiline ja paljudele inimestele ministeeriumitest ka ja mitte diskrimineeriv nende suhtes, kes oma vaktsiinidoosi pole saanud," ütles Samost.
Ta selgitas, et üritustele lubataks mudeli järgi kindel arv inimesi ning kui korraldaja tahab sinna rohkem inimesi lubada, siis täiendavatelt külastajatelt võib nõuda koroonatõendit. Seesugune mudel aga praeguste plaanide järgi käiku läinud pole.
Sildam ütles, et praegune plaan diskrimineeriv, sest on palju inimesi, kes pole vaktsiini saanud, isegi kui nad on seda tahtnud.
Tema jaoks jääb suurürituste juures arusaamatuks ka see, millal peab sinna kohale minema, sest kiirtestimise tõttu võivad sissepääsudesse tekkida pikad järjekorrad ning inimesed ei pääse õigeaegselt kontserdile või festivalile.
"Sellise mudeliga, ma kardan, tekib terve rida nii õiguslikke kui ka praktilisi raskusi," ütles Samost ja lisas, et valitsus pidi suurürituste korraldamise piiranguid jätkuvalt arutama ning korraldus ja plaanid võivad veel muutuda.
Samas on tema sõnul raske mõista, miks on Eestis hakanud järsku langema vaktsineerimise hõlmatus. Kui mõned nädalad tagasi oli Eesti Euroopas esirinnas, siis nüüd on osakaal langenud alla EL-i keskmise.
"Põhjus võib olla selles, kui ühelt poolt piiranguid leevendatakse, suvi tuleb ja tegelikult tundub kuidagi, et järsku see koroona kõige hullem aeg on möödas. Ja siis inimestel väheneb valmisolek end kiiresti ja esimesel võimalusel vaktsineerida," pakkus Sildam.
Samost sõnas, et reedel olid näiteks Tallinnas kõik vaktsineerimisajad otsas ning tundub, et nõudlus kaitsesüstide järele on siiani kõrge.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve