Erakondade järjestus populaarsustabelis püsib muutumatuna

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
SDE on suutnud alates aprillist oma toetust vähehaaval kasvatada. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Erakondade järjestus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti AS-i kokkupandud populaarsustabelis püsib muutumatuna, mis tähendab, et kindel liider on Reformierakond, kellele järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Keskerakond.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,4 protsenti ja Keskerakonda 18,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Suurima muutuse tegi nädalaga EKRE toetus, mis langes 1,1 protsendipunkti võrra. Ülejäänud erakondade toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 5,2 protsendiga.

SDE on suutnud alates aprillist oma toetust vähehaaval kasvatada. Kui märtsis oli sotside toetus madalseisus, langedes kuue protsendini, siis aprilli ja mai jooksul on see kasvanud 1,9 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50 ja opositsioonierakondi 33,5 protsenti.

Politoloog Martin Mölderi sõnul ei toonud uus nädal võrreldes eelmisega kaasa suuremaid muutusi erakondade toetuses peale selle, et nädal tagasi rekordtasemele tõusnud EKRE toetus taaskord vähenes natuke.

"Üldiselt on EKRE toetus alates eelmise aasta lõpust kuni praeguseni liikunud ülesmäge ning peame ootama ära järgmised nädalad, et teada saada, kas nende toetuse pikaajalisem kasvutrend jätkub või mitte," ütles Mölder.

Pingerea alumises otsas on alates märtsi lõpust toetust järjepidevalt suurendanud sotsiaaldemokraadid, kes on praeguseks oma reitingu tõstnud kaheksa protsendi juurde ja teinud sisse selge vahemaa Isamaaga. Oma toetust on nad suurendanud pigem nendes valijagruppides, kus nende positsioon ka varasemalt on parem olnud - nooremate ja lasteta valijate seas, tõi Mölder esile. 

"Praeguseks on uue valitsuse ametisse astumisest piisvalt palju aega möödunud, et saame arvestatava kindlusega näha, mis on olnud selle mõju erakonnamaastikul. Reformierakonnale tähendas see mitte ainult toetuse languse pidurdumist, vaid ka väikest toetuslisa, mis on praeguseks vahetult pärast valitsuse moodustamist saadud toetuskrediidist alles jäänud," ütles Mölder.

"Väga selgelt muutus Keskerakonna ja EKRE vaheline võimuvahekord. Kui enne oli Keskerakonnal selgelt tugevam positsioon, siis praeguseks on nad EKRE-ga tihedamas konkurentsis teise ja kolmanda koha pärast kui kunagi varem. Lisaks näeme, et uue valitsuse moodustamisega peatus Eesti 200 toetuse kasv. Nende reiting on praegu stabiliseerunud kolme protsendipunkti võrra madalamale tasemele, kui ta oli eelmise aasta lõpus," lisas Mölder.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest.

Norstat teostas küsitlused 04.05-10.05, 12.05-17.05, 19.05-25.05 ja 26.05-31.05 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: