Kallas nimetas Ratase käitumist kahepalgeliseks

{{1623155760000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas nimetas kahepalgeliseks koalitsioonipartneri Keskerakonna esimehe Jüri Ratase käitumist riigieelarve kärbetest rääkides.

Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" tõid saatejuhid välja, et Keskerakond toetas teisipäeval kaitseminister Kalle Laanetit tingimuslikult ehk sidusid selle eelarvekärbetest loobumisega. Kallas vastas, et kuulas ka ise Keskerakonna positsiooni sõnastanud Oudekki Loone sõnu mõningase üllatusega ning talle tundus, et sellega umbusaldas Keskerakond oma erakonna juhte.

"Jah seda kõnet ma kuulasin ja teate, mis mõtted mul tekkisid? Keskerakonna fraktsioon järelikult umbusaldab oma esimeest Jüri Ratast, kes selle RES-i kokku leppis. Umbusaldab ka oma fraktsiooni esimeest Mailis Repsi ja valitsusdelegatsiooni juhti Jaak Aabi. See ei ole nii, et Keskerakond oleks justkui opositsioonis. Ei, nad on valitsuses, nad leppisid kokku."

Kallas ütles, et eelmine valitsus nägi riigieelarve strateegiaga (RES) ette üle miljardi euro selliseid kärpeid, mida tegelikult ei sisustatud. See tuli tema sõnul jutuks ka Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses RES-i tehes.

"Jüri Ratas tuli sinna laua taha ja kõigepealt ütles, et see tühi (eelmise valitsuse -toim) eelarvekärbe ei ole tühi, see oli sisustatud. See oli miljardi jagu kärbet. Ja siis me hakkasime küsima, kus see siis on? Ei noh, 150 miljonit leida kärbeteks pole mingi probleem. Järgmine päev, kui lepime kokku, läheb ta (Ratas - toim) välja ja ütleb, et 60 miljonit pole võimalik kokku hoida. Ma ütlen, et see on kahepalgeline. Rääkigu sama juttu ka oma fraktsioonis, kuidas ta seisis nende asjade eest," ärritus Kallas.

Kallas ütles, et kuigi esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus 5,4 protsenti, siis eelarvekärbetest tema hinnangul loobuma ei peaks. Ta viitas eelarvenõukogule, kelle sõnul peaks riik rohkem kokku hoidma ajal, kui majandus kasvab ja on ülekuumenemise oht.

"Mina ütlen selle uudise (SKP kasvu - toim) peale, et me ei hakka eelarvepoliitikat üle vaatama. Väga suur raha peab minema tervishoiutöötajate murede lahendamiseks," ütles Kallas ja viitas konkreetselt õdede palgatõusu probleemi lahendamisele ja uute vaktsiinide ostmisele.

Kallase sõnul tuleks üle vaadata senised maksudogmad ehk mida maksustame ja kuidas ning mida soovime maksustada.

"Kui maksustame kõrgelt töötamist, siis see on väga palju muutunud. Me kõik soovime, et inimestel oleks tööd ja leiba. Teisalt ei ole maksustatud vara selliselt ja me peaks vaatama seda tasakaalu. OECD uute kokkulepete valguses tuleb vaadata digitaalset maksustamist. Peame vaatama ka aktsiise ehk mida tahame soodustada ja mida mitte."

Kallas lisas, et ta ei taha välja tulla ühe konkreetse maksu ideega, mis tuleb või kaob, vaid et terviklahendusega, mis näitaks ka, kuidas see inimese rahakotile mõju avaldab.

Eesti Energia õlitehasest rääkides tunnistas Kallas, et see teema tekitas ka koalitsioonikõnelustel pingeid ning lõpuks lepiti kokku, et maksumaksja raha rohkem õlitehasesse ei investeerita, kuid eelmise valitsuse otsusega lubatud raha ka ära ei võeta.

"Iga valitsus saab otsused ümber vaadata. Kui tegime koalitsiooni, siis pikalt rääkisime. Lõpuks jõudsime kompromissile, et maksumaksja raha ei investeerita õlitehasesse. Aga see raha, mis eraldatud, selle nad pannud hakkama ja seda tagasi nõuda? Seal ei ole kompromissi. Mis on oluline, et kui Eesti Energia väidab, et see on kasumlik ettevõtmine, siis ei tohiks nad ajada rohkem kätt riigi rahakotti. Mis minu mure sellega on, et miks erasektor on leidnud, et see tehas ei tasu ära?"

OECD soovitud ühtsest tulumaksu miinimummäärast rääkides ütles Kallas, et OECD ei ole õigust loov organisatsioon, aga see võib küll survet avaldada.

"Ja üks riik võib sattuda maksupaaria staatusesse, mida meie ei taha. Aga automaatselt ei muutu midagi. Digitaalse maksu teema on pigem hea. Surve meile kindlasti on, aga me taotleme erandit. Meie jaoks on väga oluline, et reinvesteeritud tulu pole maksustatud."

Saates tuli jutuks ka presidendivalimised. Kallas ütles, et praegu käivad peamised arutelud Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, kuid läbirääkimisi peetakse ka opositsiooniga. Tema sõnul on arutelu all olnud nimed, keda on ka avalikkusele välja pakutud. Peaministri sõnul on eesmärk leida inimene, kes sobiks nii koalitsioonile kui ka opositsioonile.

"Eestis on palju tarku ja intelligentseid inimesi, kes seda rolli välja kannaks. See on ennekõike esindusfunktsioon. See inimene peaks olema ka ühiskonna ühendaja. Et ei oleks inimene, kes ühiskonda tekitab tõrget. Ehk otsime inimest, kes võiks sobida kõigile. Nimede üle arutame käib. Arutame nimesid, keda avalikkuses on välja pakutud. Aga praegu sellist kindlat veel pole," sõnas Kallas.

Jaanus Karilaid: Eesti inimeste eest seismine on ühepalgeline

 Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid teatas vastuseks Kaja Kallasele, et Keskerakond on alati suhtunud kärbetesse skeptiliselt ning praegu, mil majandustulemused ja maksulaekumine on olnud prognoosidest kõrgemad, peab kokkuhoid arvestama riigi tegelikke võimalusi ja vajadusi.

Karilaid tõi välja, et kokkuhoiu protsendid lepiti koalitsioonis küll läbirääkimiste tulemusel kokku, kuid Keskerakond on algusest peale tundnud muret, kuidas ja keda kokkuhoid mõjutab.

"Protsendid said tõepoolest kokku lepitud, kuid siis ei olnud veel praeguseid teadmisi ei majanduskasvust ega detailselt sellest, milliseks kujunevad ministeeriumite kokkuhoiukohad. Praegu, mil majandustulemused on üllatanud ka majanduseksperte, tõdevad nemadki, et eelarvetasakaalu poole liikumine on võimalik kokkulepitust paremal moel. Oleme leidnud, et kokkuhoiukava võiks üle vaadata, et kindlasti vältida eesliinitöötajate koondamisi. See ei tohi vähendada majanduse taastumise kiirust, tervishoiukriisist väljumist ega Eesti inimeste turvatunnet ning vajalike teenuste kättesaadavust," rõhutas Keskerakonna aseesimees.

Karilaid lisas, et kulude kokkuhoid on teatud määral võimalik ning bürokraatia piiramine ja riigireformiga edasi liikumine vajalik, kuid massilised koondamised või sümbolväärtuste kaotamine pole õige tee ning vajaksid suuremaid arutelusid.

"On kohti, kus annab kokkuhoidu saavutada ja on kohti, kus seda teha ei saa. Eriti siis, kui see riivab ühiskonna õiglustunnet või tähendab välis- ja sisejulgeoleku vähenemist, kvaliteedi langust tervishoius või haridusvaldkonnas," selgitas Karilaid, miks erakond on leidnud, et detailsemad arutelud tuleks ministeeriumite kaupa valitsuse tasandil ühiselt läbi vaadata.

"Eesti inimeste eest seismine on Keskerakonna ning meie esimehe poolt ainult ja üheselt ühepalgeline käitumine," väitis ta.

Toimetaja: Urmet Kook, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: