Izmailova: Roheliste eesmärk on saada Tallinnas koalitsiooni

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Roheliste erakonna esinaine Züleyxa Izmailova. Autor/allikas: Erakogu

Erakond Eestimaa Rohelised läheb kohalikel valimistel Tallinnas välja mitu korda suurema nimekirjaga kui eelmistel valimistel ning seab esikohale korruptsioonivastase võitluse teema, ütles erakonna Tallinna linnapeakandidaat Züleyxa Izmailova intervjuus ERR-ile. Erakonna eesmärk on saada Tallinnas koalitsioonipartneriks.

Rohelistele on alati olnud kohalikel valimistel tähtis Tallinn ja seal esindusliku nimekirjaga välja minemine. Kuidas on sel korral, kas olete ise taas Roheliste Tallinna linnapeakandidaat?

Jah, selline otsus tehti mõnda aega tagasi, et esitati minu kandidatuur ja ma võtsin pakkumise vastu.

Mis on põhilised teemad, millele Rohelised sel korral Tallinnas keskenduvad? Kas Keskerakond suudab säilitada ainuvõimu?

Kui kommenteerida näiteks eilset "Esimest stuudiot", siis Tallinna linnapea oli oma esinemises väga-väga enesekindel, kuni selle hetkeni, kui jutt läks korruptsiooni peale. Siis tema tema enesekindlus lagunes. Kindlasti on korruptsiooniteema üks oluline aspekt Tallinnas valimiste ajal kõikide kandideerivate erakondade jaoks.

Kui me vaatame rahulolu uuringuid, siis pigem ollakse senise võimuga enam-vähem rahul ja on üsna keeruline leida neid kohti, kus siis valitsevale parteile vastu astuda, aga ma näen, et see korruptsioon, läbipaistev juhtimine ja kaasamine on üks koht, kus kindlasti on vaja muutust. Ja rohelistel on avatud valitsemise põhimõtted ja kohalike inimeste kaasamine erinevatesse linnaelu ja elukeskkonda puudutavatesse küsimustesse olnud alati esikohal.

Linnaruumi küsimused kui sellised just keskkonna ja turvalisuse vaatekohast on ka seekord märksa laiemale ringile parteidest olulised. See on muidugi ainult tervitatav. Ja eks Rohelised on võib-olla taaskord ka selles küsimuses pigem teerajajaks. Kui võrrelda teiste parteidega, siis meie pakume ikkagi selliseid lahendusi, mis on uudsed ja mis võimaldavad Tallinnal edaspidi teha märksa keskkonnasõbralikumaid otsuseid.

Ja mis puudutab Tallinna kliimakava, siis me oleme olnud selles osas kriitilised. Tänane kliimakava ei adresseeri neid kõige pinevamaid küsimusi, mis puudutavad valglinnastumist, ummikuid Tallinnas, autostumist. Kõik sellised teemad on kindlalt päevakorral. Ja ma usun, et Rohelised on sellel teemal eestkõnelejad seekord valimistel.

Mis mõttes te siis rohelise linnaruumi teemal teerajajad olete? Milliste värskete ideedega te välja olete tulnud?

Meie Tallinna programm on hetkel veel avaldamata ja sinna saavad veel praegu kõik kaasa rääkida, kes Tallinnas kandideerivad. Eile lepiti kokku üleriigilises üldprogrammis, mis on siis kõikide Roheliste nimekirjade alustalaks ja õige pea loodame ka tutvustada meie Tallinna programmi. Ka meie üldprogramm on selline programm, millest väga paljudel erakondadel on õppida ja võtta sealt ideid. Usun, et seekord Tallinna programm on pigem palju rohkem tulevikku vaatav ja inimeste tänaseid muresid lahendav kui ühegi teise erakonna oma. Aga praegu neid detaile avada veel ei saa.

Aga avage ikkagi paar punkti, mis on olulised sellest programmist.

Kindlasti meile on oluline turvaline linnaruum, kus inimesed vanuses nii 8-80 saaksid liikuda mugavalt ja turvaliselt. Ja, et see ligipääsetavus oleks tagatud ka puuetega inimestele. Me siiamaani oleme kuulnud parteisid sellest rääkimas, aga reaalselt me ei näe neid tulemusi linnaruumis.

Kindlasti ka selline jõulisem inimeste kaasamine, mis puudutab rohealade kaitse alla võtmist, mis puudutab erinevaid infrastruktuuri objekte. Meie tahame, et inimesed saaksid rohkem sõna sekka öelda.

Need protsessid näiteks, mis peatusid Roheliste Tallinna linnavalitsusest ära tulekuga, mis puudutavad kogu seda kaasamisvaldkonda, on seiskunud. See on kindlasti see valdkond, mis vajab konkreetsemat tegevuskava. Sellisel tasemel kaasamine nagu täna toimub, kindlasti pole piisav.

Kuidas te suhtute sellesse, mida Tallinn teeb praegu näiteks jalgrattateedega. Üritab laiendada jalgrattateede võrgustikku, on see suund õige?

Jah, suund on õige. Selles mõttes peab Tallinna kiitma, kuigi see tegevus on väga aeglane. Jalgrattastrateegia on juba ju aastaid tagasi vastu võetud ja kui me vaatame, mis need reaalsed tulemused tänavatel on, siis me näeme, et see areng ei ole olnud piisavalt kiire.

Kui eile linnapea ütles, et uus põlvkond tuleb peale ja mõtlemist on vaja muuta, siis tegelikult ma ei ole selle väitega üldse nõus, sellepärast et linn kujundab inimeste liikumisharjumusi. Aga linna kujundab Tallinna linnavalitsus. Kindlasti ei ole asi praegu mõtteviisis, vaid selles, et inimestel ei ole võimalik mugavalt ja turvaliselt muu liiklusvahendi kui autoga täna linnas sõita. Kui sul on lapsed, sul on palju kohti, kus sa pead päeva jooksul olema, siis täna paraku on auto kõige mugavam liikumisviis ja seda tuleb kindlasti muuta.

Milline oleks hea lahendus ooperiteatri rajamisele või laiendamisele?

Siin ma pean nõustuma tänase linnavalitsusega. Ja ma arvan, et tegelikult suur enamus on sama meelt, et uus ooperimaja võiks tulla linnahalli. Tänase Estonia laiendamist sellisel kujul nagu on välja käidud mina isiklikult ei toeta. Seda toetab minu arust selline kõvahäälne vähemus. Kui saaks selle linnahalli nüüd korda ja sinna sellise kultuurisündmuste keskuse, siis ma arvan, et see oleks Tallinnale ainult ehteks.

Aga milline on teie seisukoht Tallinna haigla rajamisega seoses?

Selline kõiki mune ühte korvi panemine ei ole hea mõte. Kui mõelda üle-eestiliselt, siis selline kogu ressursi ühte piirkonda toomine ei ole mõistlik. Me peame lahendama selle, et kodulähedane terviseteenus oleks inimestele kättesaadav. Ma ei pea seda mõistlikuks ja loomulikult ka see kohavalik. See loopealne on üks Euroopa kõige esinduslikuma genofondiga loopealne. See tuimalt betooni täis valada ja parklaid sinna rajada - see ei ole ühele Euroopa pealinnale kohane tegevus.

Aga kuidas te üldse näete Tallinna linnavalitsuse valitsemismudelit pärast kohalikke valimisi ja ka koalitsioonivõimalusi? Kui palju partnereid peaks näiteks Tallinna juhtimises olema?

Kui me vaatame mudelit, mis on Helsingis, kus linnapea on ühest parteist ja abilinnapead on kõikidest teistest erakondadest, siis ma arvan, et Tallinnaski võiks olla selline laiem koalitsioon. Ja mis puudutab seda linnavalitsuse mudelit, siis mina näeksin siinkohal küll reforme. Ma liidaksin mitmeid abilinnapea allasutusi kokku, näiteks linnaplaneerimise, keskkonna ja transpordi viiksin kindlasti ühe abilinnapea pädevusse. Ma näen, et need valdkonnad on omavahel väga tugevalt põimunud. Seda enam, et keskkonnaamet on väga vaeslapse rollis kõikide teiste ametite kõrval. Ma näeksin ka struktuurseid muudatusi, et see mudel oleks paremini toimiv ja rohkemate inimeste huvi oleks linnavalitsuses esindatud. See koalitsioon võiks olla märksa laiapõhjalisem, kui vaid üks-kaks parteid.

Millises rollis Rohelised ennast pärast valimisi näevad ja millist tulemust te Tallinnas jahtima lähete?

Meie soovime ikkagi saada volikokku sisse ja meie eesmärk on olla koalitsioonipartneriks.

Kui rääkida kogu Eestist, siis millises mahus plaanite nimekirjad välja panna erinevates linnades?

Täna on meil eesmärk, et igas piirkonnas oleks vähemalt üks roheline nimi, kelle poolt oma hääl anda. Tänase seisuga oleme kindlasti oma nimekirjaga välja minemas Tallinnas, Tartus ja Antslas. Aga see on vaid tänase seisuga, kindlasti neid kohti tuleb juurde. Oleme ka valimisliitudes osalemas. See info ilmub ka meie kodulehele.

Mis on eesolevate kohalike valimiste eripära teie hinnangul?

Eesti inimestel ei ole mõistlik kulutada oma häält kohalikel valimistel parlamendiparteide peale. See oleks kindlasti märk sellest, et ei olda rahul tänase valitsemisega, eriti mis puudutab just erinevaid sotsiaalküsimusi, kärpeid ja väga tugevalt ka keskkonnatemaatikat. See, mis on toimumas keskkonnaministeeriumi haldusalas, kus Euroopa Komisjon on juba Eesti Natura aladel toimuvad raied ette võtnud. Samamoodi põlevkiviõlitehase ümber toimuv. Kõik need asjad oleks vaja ikkagi inimestel arvesse võtta.

Ma usun, et palju mõistlikum on oma hääl kulutada mõnele erakonnale või valimisliidule, kes ei ole täna riigikogus esindatud - Eesti 200, Rohelised ja valimisliidud üle Eesti. See on märksa õigem valik. Ja siin on tegelikult veel üks põhjus - kohalikud valimised on selline huvitav aeg, kus Eesti inimestel avaneb võimalus anda oma hääl isegi mõne ministri, riigikogu liikme ja lausa Europarlamendi liikme poolt. See ei ole läbipaistev, see ei ole õiglane, see on kandidaatide ebavõrdne kohtlemine ja see ei peaks üldse olema lubatud. Inimene peaks valima, kas ühe või teise, mitte nii, et ta on mitmes kohas korraga. Valijad peaksid kindlasti sellest märku andma, et selline asjade käik ei sobi neile.

Kuidas Rohelised kavatsevad kohalike valimiste eel oma toetust kasvatada? Te ei ole erinevatel teemadel väga aktiivselt praegu sõna võtnud.

Siin on oma roll kampaanial. Me ei ole oma kampaania avapauku veel teinud. Sellega läheb veel natukene aega. Aga kui rääkida Roheliste kampaaniast, siis Tallinnas on meil plaanis mitmekordistada kandidaatide arvu seekord, võrreldes eelmise korraga, teha märksa pikemad nimekirjad, et rohkemate inimeste poolt oleks võimalik oma häält anda. Ja kindlasti näete meie kampaaniat aktiivselt ka linnaruumis.

Rohelised on alati valimiste eel toonud erakonda värvikaid inimesi, tuntud ühiskonnategelasi, kes on oma panust soovinud anda. Viimane näide näiteks Evelin Ilves. Kas sel korral on ka huvitavaid nimesid erakonna kampaaniasse sisenemas?

Jah, ma usun küll. Huvitav on just see õige sõna. Sellised inimesed, kes on poliitikas ka varem osalenud ja on nüüd otsustanud jälle see tee ette võtta. Selliseid inimesi tuleb kindlasti ja ka kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi. Meil on kirju seltskond, kelle poolt Tallinnas ja ka mujal valida.

Mõned nimed sobiks hästi ka siin intervjuus avaldada.

Täna ma veel ei avalda neid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: