Bolti käivitatav pimeladu tahab asendada nurgapealset piimapoodi
Bolt laiendab oma kullerteenust, rajades Tallinnasse poelao ehk nn pimelao, kust peaksid tellimused jõudma kliendini 10-15 minutiga. Tallinnas alustatakse katseprojektiga, ent esimeses järgus plaanib ettevõte teenusega turule minna kümnes Euroopa riigis.
Jaeketid on viimastel aastatel jõudsalt oma e-poodide äri laiendanud. Koroonaaeg on käivete kasvatamisele tublisti kaasa aidanud, kuid e-kaubandus on jaekettidele tavapoodide kõrval siiski marginaalseks äriks jäänud, mida seni pole kellelgi õnnestunud kasumlikuks saada.
Kui jaekettide e-poe tellimuste tarneajad algavad neljast tunnist ja võivad ulatuda mitme päevani, siis nüüd soovib neile konkurentsi pakkuda seni takso-, tõukeratta- ja toidukullerteenust pakkunud Bolt. Eesti idufirma on globaalselt arendamas taas uut teenust, mille katsepolügooniks saab Tallinn ning teenuse nimeks Bolt Market.
Bolt ei raja mitte tavalist toidupoodi, vaid nn pimeladu ehk kliendi eest hakkavad poelaos käima kullerid. Mugavuspoe kaubavalik on väga väike, ent see võimaldab pakkuda väga kiiret tarneaega.
Bolti tootearendusjuht Jevgeni Kabanov ütles ERR-ile, et Bolt Market on võrreldav väiksema supermarketiga, mille tootevalikusse kuulub 1000-2000 kaubaartiklit.
"Tellimus komplekteeritakse minutitega. See on väga tore teenus, et kui olete kodus ja tahate putru teha, aga piim sai otsa, siis saate 10-15 minutiga piima kätte, võib-olla paar asja veel tellite, mis külmikus on puudu. See pole koht, kuhu lähete pere jaoks kümmet kilo kaupa ostma, vaid see on nagu nurgapealse piimapoe uus tulek – mugavus ja kiirus on see, mis on uue hingamise leidnud tänu sellele, et on paaritatud kojuveoteenusega," kirjeldas Kabanov.
Tellimusi hakatakse klientideni viima peamiselt jalgratastega. Tõukerattad ärimudeli rakendamiseks ei sobi, sest vajavad sagedast laadimist.
Pimepood rajatakse Tallinna kesklinna, kust oleks võimalikult lühike maa erinevatesse linnaosadesse, et tagada ülikiire tarne. Kui äri käivitub hästi, on tulevikus plaanis selliseid pimepoode veel rajada, et tagada kiireteks tarneteks vajalik ühtlane katvus.
"Kui tahame tagada kiire kojuveo, siis nende raadius saab olla suhteliselt väike, mida katta. See on selle teenuse eripära," ütles Kabanov.
Teenus on alles disainimisel, aga tõenäoliselt kehtestatakse ostukorvile mingi miinimumpiir, et see oleks tasuv.
"Aga mitte kõrge. Ilmselt kuskil kuus kuni kümme eurot nagu restoranidest kulleriga süüa tellides," ütles Kabanov.
Ostukorvile lisandub ka teenustasu.
"Teenustasudega tahaks pigem väga konkurentsivõimeline olla, pigem on need väiksemad kui teistel. Vaatame, kui heaks me selle saame. Hea, kiire ja odav teenus on eesmärk," kirjeldas Kabanov.
Lisaks oma pimepoele, kuhu võetakse kaup hulgimüügiladudest, on plaan laiendada koostööd ka seniste koostööpartneritega, nagu Stockmann, Biomarket, Selver, Solarise toidupood, mitmed veinipoed jt.
Millal täpselt Bolt Market käivitub, Kabanov veel kuupäevaliselt välja käia ei julge.
"Loodame selle ikkagi väga kiiresti käima panna. Kindlasti lähitulevikus, jutt käib nädalatest," ütles Kabanov.
Mõni aasta tagasi üritas analoogse teenusega läbi lüüa Margus Linnamäele kuulunud FreshGo. Ettevõttesse investeeriti palju raha, ent lõpetati siis päevapealt. On's Boltil rohkem raha ja aega, et kasumisse jõudmine ära oodata?
Kabanov ütleb, et Bolti eesmärk on jõuda iga ärisuunaga nulli aasta-paariga, sealt edasi peaks hakkama kasumisse jõudma.
Lisaks sellele, et Bolt on paremini kapitaliseeritud, on neil Kabanovi hinnangul ka rohkem teadmisi, kuidas seda äri üles ehitada.
"Meil on aastatega tulnud ikka väga hea meeskond kokku, kes saab väga hästi aru tehnoloogiast ja operatsioonidest. Mul on suur usk, et me oskame väga hästi neid keerulisi asju teha," ütles Kabanov.
Koos Tallinna pimepoega on plaanis uut ärimudelit kümnel Euroopa turul rakendada. Kus täpsemalt, ettevõte ei avalda. Nagu ka seda, kui suured on kavandatavad investeeringud. Kabanov kinnitab ainult, et Euroopasse investeeritakse ikka miljonites.
"Ma arvan, et see on igal pool teenus. Meie ühiskond on jõudnud sinna, et igal pool Euroopas hinnatakse seda mugavust piisavalt, et inimesed on nõus sellise teenuse eest natuke juurde maksma," märkis Kabanov.
Toimetaja: Merilin Pärli