"Minu meelest on tänavu presidenti lihtsam valida kui kunagi varem. Ma usun üha rohkem, et tänavu valitakse Eesti president ära riigikogus esimeses voorus, sest praegu on presidendi valimine erakordselt lihtne erinevalt sellest, mis ajakirjandus räägib," rääkis Allik Vikerraadio saates "Uudis +".

Allik selgitas, et tema teada on Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonis antud presidendikandidaadi väljapakkumise võimalus Keskerakonnale, sest Reformierakonnal on peaministri koht.

"Ja kui nüüd Keskerakond pakub välja ühe kandidaadi, kes ei ole parteiline, aga kes on üldiselt neutraalne, siis ma ei näe isegi põhjust ei [opositsioonis olevatel] sotsidel ega Isamaal, kas ühel või mõlemal neist vastu olla. Järelikult on 70 häält koos," ütles Allik.

Presidendi äravalimiseks 101-kohalises riigikogus on vaja 68 toetushäält, Reformierakonnal (34 saadikut) ja Keskerakonnal (25 saadikut) on kahe peale 59 häält ning nii Isamaa fraktsiooni (12 liiget) kui ka sotsiaaldemokraatide (10 liiget) toetusest piisaks presidendi valimiseks.

"Kogu see paanika on asjatu, sest peale kõige muu ma olen veendunud, et ükski neist neljast parlamendierakonnast ei taha, et Henn Põlluaas jätkab oma presidendibussiga tuuritamist ka kogu septembrikuu," ütles Allik. Põlluaas on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) presidendikandidaat. EKRE-l pole riigikogus 21 häält ning seetõttu ei saa Põlluaasa riigikogus üles seada, küll aga valimiskogus, mis toimub septembris, kui riigikogu kolme vooruga presidenti ära valida ei suuda. Põlluaasa kampaaniatuuris mööda maakondi on nähtud ka EKRE valmistumist oktoobris toimuvateks kohaliku omavalitsuse valimisteks.

Alliku sõnul on kunagise justiitsministri Jüri Raidla poole pöördumisega hakatudki otsima tõsiseltvõetavaid kandidaate ning Raidla, kes praeguseks on ettepaneku tagasi lükanud, oleks tema hinnangul saanud "ilma mingi pingutuseta" riigikogus 70 toetushäält.

Teiste võimalike kandidaatidena nimetas Allik endisi peaministreid, tuues eraldi välja Tiit Vähi ning muude kandidaatidena veel Siiri või Mihkel Oviiri ning Jaak Jõerüüdi.

"Lõpuks ka lugupeetud ja tark härrasmees, kes ennast esimesena pakkus, nimelt Tarmo Soomere, aga temaga on see probleem, et ta on just rahvusvaheliselt vähe tuntud. Aga võib-olla see ei olegi nii suur probleem ja minu jaoks on olulisem see, et ta on sisepoliitilistes intriigides kogenematu. Oleks hea, kui ta oleks need vasktorud vähemalt mingis ulatuses läbi käinud. Muidu võidakse ta ruttu mõne sõbraliku poliitilise jõu poolt haneks tõmmata. Aga härra Soomere on nii tark inimene, et küll ta õpiks. Ühesõnaga – neid nimesid meil ju on," rääkis Allik.

Kaljulaidi šanss oleks valimiskogus

Küsimusele president Kersti Kaljulaidi tagasivalimise kohta vastas Allik, et ta ei usu, et see oleks võimalik riigikogus, küll aga valimiskogus: "See [võimalus] on kindlasti olemas, kui asi jõuab valimiskogusse. Kaljulaid on ju nüüd käinud väga palju mööda valdu ja kui erakonnad näitavad seda, et nad ei suuda mitte kellegi teise peale kokku leppida, siis ma arvan, et küllalt paljud valijamehed, kes ei ole erakondlikud, arvavad, et mis me jandime – valime praeguse presidendi tagasi. Aga ka erakondlike valijameeste hääled ei ole kaugeltki kontrollitavad salajastel hääletustel. Nii et Kaljulaidil on võimalus valimiskogus, aga parlamendis minu meelest mitte."

Allik kaitses senist presidendivalimiste korda, mis tema hinnangul vastab presidendi rollile parlamentaarses vabariigis. Samuti ei eelda presidendi valimine poliitikute ringi poolt seda, et toimuksid üldrahvalikud debatid sel teemal.

"Selliste presidendi funktsioonidega riikides, kus on mitte presidentaalne, aga parlamentaarne vabariik – Saksamaa, Itaalia, Iisrael, Läti – valibki presidendi parlament ja mingeid üldrahvalikke debatte ei ole. Me mäletame, et Itaalia parlamendis on presidendi valimiseks läinud ka 20–30 vooru ja keegi ei räägi poliitilisest kriisist, sest põhiseadus näebki ette, et president tuleb ära valida parlamendierakondade vahel. Ja nii on see ka Eestis," rääkis Allik.

Tema sõnul ei vaja Eesti presidendina "ei rahva isa ega rahva ema". "Mina arvan, et Eesti vajab kõrgemat riigiametnikku, kes täidab oma põhiseaduslikke kohuseid. President Ilves ütles siis, kui ta veel president ei olnud, et president peab lihtsalt laste ja lammaste päid silitama. Eks ta nii ongi! Muidugi on ta tõesti ka võimude tasakaalu garantii, viib need seaduse põhiseaduskohtusse, kus on probleeme ja püüab poliitilisi jõude lepitada. Ja neid inimesi on Eestis küll," leidis Allik.

Oleks hea, kui presidendil oleks ka rahvusvahelist prestiiži, kuid riik saab läbi ka ilma selleta, tõdes Allik.

Eesti presidendivalimiste kord optimaalne

Tema meelest on Eesti presidendivalimise kord üsna optimaalne, mida suures plaanis muuta poleks vaja. "Oleks võinud muuta valimiskogu koosseisu, et valdade esindatus oleks tõesti kaks kolmandikku ja riigikogu üks kolmandik, see oli targalt tehtud. Aga kas presidendikandidaat tuleks varem üles seada, siis ega teistes parlamentaarsetes riikides ka ei seata kandidaate üldrahvalikult mitu kuud enne [valimisi] üles. See ongi parlamendierakondade oma asi."

Alliku meelest on mõistlik ka see, et Eestis on presidendi äravalimise lävend parlamendis kaks kolmandikku, erinevalt Lätist, kus on nõutav ainult parlamendienamus. See tagab, et president ei ole ainult koalitsiooni oma, vaid tal peab olema laiem toetus. "See tähendab, et president on kompromissi koht koalitsiooni ja opositsiooni vahel ja küll see saavutatakse ka sel aastal," usub Allik.

Allik ei leia ka, et presidendikandiaate tuleks palju varem üles seada, kuna see ongi parlamendierakondade omavaheline asi.

Valimiste käik näitab valitsuse tervist

Allik leidis ka, et kui koalitsioon ei suuda saavutada presidendi äravalimist juba riigikogus esimeses voorus, siis see näitab lõhesid valitsuses, kus tema hinnangul pole niigi erilist usaldust kahe erakonna vahel.

Tema hinnangul oleks presidendivalimise jõudmine valimiskokku "täiesti selge indikaator" omavahelise usalduse puudumisest.

"Seetõttu ma arvangi, et president valitakse ära esimesel ringil. Seal võib tulla mõne opositsioonierakonna mäng, aga kui on soliidne kandidaat, siis ei hakka ei Isamaa ega sotsid mängima, et andke meile midagi vastu, siis me hääletame tema poolt. See lihtsalt ei sobi – rahvas näeb ju! Ja seetõttu isegi siis, kui nad jõuavad teise või kolmandasse ringi parlamendis, on see kindel indikaator, et usaldust on liiga vähe," rääkis Allik.

Küsimusele, kas see võib viia ka laiema valitsuskriisini, leidis Allik, et suuremaks põhjuseks võib saada eelarve: "No mitte presidendi pärast, võib-olla hakkab eelarve kallal norimine."

Reaalset alternatiivi praegusele koalitsioonile tema hinnangul siiski ei ole.

"Minu meelest on EKRE ennast selle aasta jooksul nii üleval pidanud, et ta ei saa ei Keskerakonnast ega ka Isamaast kätte neid hääli, et taastuks endine Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon. Teiselt poolt Reformierakonna, sotside ja Isamaa koalitsioon võiks Reformile isegi parem olla, aga arvestades Isamaa teatud lõhenemist ja arvestades ka sotside praegu niigi kehva mainet, oleks sinna valitsusse minna minu meelest täiesti tappev," leidis SDE liige Allik.