Valgevenelaste esindaja Eestis: Šišovi surm on ohu märk kõigile välisaktivistidele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Teisipäeval pooduna leitud Valgevene Maja juht Ukrainas Vitali Šišov. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Valgevene režiimi eest Ukrainasse põgenenud inimesi abistava organisatsiooni juhi leidmine surnuna tekitab ebamugavust ka Eestis tegutseva ühenduse Valgevene Maja juhtide hulgas.

"Kui see tõesti oli mõrv, siis see on kindlasti katse hirmutada välismaal tegutsevaid [opositsioonilisi] valgevenelasi. Sest Valgevenes elavad inimesed on režiim juba nagunii ära hirmutanud," ütles MTÜ Valgevene Maja juhatuse liige Vitali Moltšanov teisipäeval ERR-ile.

Teisipäeval ühes Kiievi pargis pooduna leitud Vitali Šišov (Vital Shyshou) oli Ukrainas tegutseva Valgevene Maja juht. Ta jäi kadunuks päev varem, kui ta tegi Kiievis hommikujooksu. Valgevene ajakirjaniku Tadeusz Giczani sõnul olid Šišovi sõbrad Twitteris kirjutanud, et meest jälgiti viimasel ajal.

Ukraina politsei alustas juhtunu kohta juurdlust.

"Kui see tõesti oli poliitiliselt motiveeritud mõrv, siis peavad opositsioonilised valgevenelased kõikjal Euroopas ennast ohustatuna tundma," ütles Moltšanov. "Režiim kas tahab sellega mingi konkreetse sõnumi anda või jääb see läheneva 9. augusti konteksti," rääkis Valgevene Maja esindaja.

Möödunud aasta 9. augustil peeti Valgevenes presidendivalimised, mille võitjaks kuulutasid võimud 1994. aastast saadik riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko, kuid vaatlejate hinnangul võis need võita hoopis opositsiooni ühiskandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja. Kuna valimised ei olnud vabad ega ausad, siis suur osa demokraatlikke riike ei tunnista Lukašenkot enam riigi legitiimse juhina.

Moltšanovi sõnul ei ole Šišovi surma asjaolud veel lõplikult kindlad, kuid väidetavalt olevat tema surnukeha leidnud sõbrad näinud mehe kehal peksmise jälgi. Teisipäeva lõuna paiku, kui teatati Šišovi surnukeha leidmisest, esitasid mitmed Valgevene opositsionäärid kahtluse, et tegemist võib olla mõrvaga.

"Me elame juhtunut sügavalt üle. Mul on keeruline oma abikaasale öelda, et ma töötan Eestis sisuliselt samal kohal, kus Šišov Kiievis," rääkis Moltšanov. "Kui teiste maade kodanikud saavad oma riigilt kaitset, siis mina pean oma riiki kartma," lisas ta.

Paljud valgevenelased on riigist põgenenud pärast seda, kui Lukašenko režiim alustas eelmisel aastal presidendivalimiste järel vallandunud protestide jõhkrat mahasurumist ning opositsionääride ja ajakirjanike tagakiusamist. Valgevene Maja Ukrainas abistas riiki saabunud valgevenelastel tööd ja peavarju leida. Kuna valgevenelased saavad Ukrainasse siseneda ilma viisata, siis on see neile kõige lihtsam põgenemise sihtkoht. Lisaks Ukrainale on hulgaliselt valgevenelasi siirdunud Poola ja Leedusse.

MTÜ Valgevene Maja on Eestis elava valgevenelaste kogukonna organisatsioon, mille eesmärk on aidata Valgevene võimude poolt repressioonides kannatada saanud Valgevene kodanikke – leida välismaal tööd ja omandada haridus ning kaitsta Valgevene kodanike õigusi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: