Analüütik: hinnakasv jätkub tõenäoliselt aasta lõpuni

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Raha. Autor/allikas: ERR

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul jätkub hinnakasv tänavu tõenäoliselt aasta lõpuni. Oma rolli mängivad selles energiahinnad ja teisest sambast vabanev raha, naftaturul on Aabi hinnangul praeguseks hinnalagi saavutatud.

Aabi sõnul ei ole põhjust hinnatõusu seostada kriisist tuleneva suure rahatrükiga. "Eks nii suurt inflatsiooninäitajat on tõepoolest harjumatu näha, viimati nägime 2011. aastal. Aga see tegelikult oli oodata, et võrreldes juunikuu näitajaga hinnakasvu tempo meil kiireneb veelgi. Kui me vaatame sinna hinnakasvu sisse, millest see koosneb, siis seal on ikkagi üksikud kaubagrupid, detailid, mis on selle hinnakasvu nii kiireks ajanud. Neid ei saa seostada küll otseselt rahatrükiga, seal on taga naftahinnad, energiahinnad, mis on selle tempo praegu kiireks ajanud," rääkis ta.

Aabi sõnul on nafta hind praguseks oma optimaalse taseme saavutanud ja pikemat kasvu pole enam oodata. "Ta kõigub 70 dollari juures barreli kohta ja ajalugu on näidanud, et see on selline enam-vähem normaalne tase talle," rääkis ta.

Kui nafta hind jätkab kasvamist, siis Aabi hinnangul see kõrgemale tasemele püsima ei jää. "Ajalugu on näidanud, et praegusest hinnatasemest kõrgemaks nafta hind pole väga pikalt kunagi jäänud. Kõrgematelt tasemetelt on ta võrdlemisi kiiresti alla tulnud."

Sama ei saa öelda energiahindade kohta, mis olid juulis rekordkõrgel tasemel. "Tänasel päeval kui aina rohkem kasutatakse taastuvallikatest tulenevat energiat, siis see on muutunud hinnakõikumise järjest volatiilsemaks," sõnas Aab.

Põlevkivienergia tootmine on aina kallim, teisalt volatiilsus on see, mis hinna mängima paneb. "Vahel võib taastuvallikatest energia tootmine olla väga odav, samas kui on olnud põuane suvi, tuult ei ole, veetase on madal, siis on kindlasti pakkumise pool natuke rohkem kitsikuses ja see mõjutab hinda," sõnas Aab.

Kiire hindade kasv võib Aabi sõnul jätkuda aasta lõpuni. "Ma ei julge pakkuda, et ta võiks jääda 5 protsendi tasemele nagu juulis. Sügisel vabanevad teise pensionisamba rahad, mida on ligi miljardi ulatuses, see annab kindlasti tarbimisele hoogu ja kui nõudlus kasvab, siis see annab võimaluse ka hindu tõsta. Siis me ei räägi enam energia või õlihindadest, vaid ikkagi tarbekaupade hindadest. Aga ma usun, et see hinnatõus sellest tingituna ei pruugiks nii kõrgeks kerkida."

"Majanduskasvu kontekstis üldiselt tuleb arvestada ka seda, et me aastanumbreid võrdleme 2020. aastaga, mis oli väga kehv ja raske aasta, ehk ka baasefekt mängib siin oma mõju," rääkis Aab.

Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad tänavu juulis võrreldes juuniga 1,1 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuliga 5 protsenti. Enim mõjutas hindu elektrienergia, mis oli ligi 54 protsenti kallim kui aasta varem.

Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad tänavu 3,3 ja teenused 8,1 kallimad.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: