"Hiina sai kasu USA vastutustundetust käitumisest. USA lahkumine Afganistanist õõnestas Washingtoni rahvusvahelist mainet," ütles Hiina valitsuse nõunik ja Lanzhou ülikooli professor Zhu Yongbiao. 

Sarnaselt arvas ka Venemaa Kesk-Aasia ekspert Arkadi Dubnov. 

"Mis on meile hea, on ameeriklastele halb, mis meile halb, ameeriklastele hea. Täna on olukord ameeriklaste jaoks halb ja seega meie jaoks hea," ütles Dubnov.

Pühapäeval põgenes Afganistani president Ashraf Ghani riigist. Taliban vallutas Afganistani pealinna Kabuli. Afganistani armee erilist vastupanu ei osutanud. 

Tegemist oli USA pikima sõjaga. Afganistanis hukkus kolm tuhat ameeriklast. USA riigivõlg kasvas triljonite dollarite võrra, teatas Financial Times. 

Diplomaatide ja ekspertide sõnul plaanib Hiina läheneda Afganistanile teistmoodi. Peking tõenäoliselt jõudu ei kasuta. Pigem proovitakse kasutada diplomaatilisi ja majanduslikke stiimuleid. 

"Loodame, et Taliban ühendab kõik osapooled ja loob raamistiku, mis vastab Afganistani siseriiklikele tingimustele," ütles Hiina esindaja ÜRO-s Geng Shuang. 

Diplomaatide sõnul plaanib Peking investeerida Afganistani infrastruktuuri arendamisse sadu miljoneid dollareid. Peking kaalub ka Talibani ametlikku tunnustamist. 

"Hiina võib ÜRO-s alustada lobitööd, et lõpetada Talibani nimetamine terroristlikuks organisatsiooniks. Selle saavutamine nõuab aga USA koostööd ja seetõttu on tegemist pikaajalise eesmärgiga," ütlesid diplomaadid. 

Shanghai ülikooli teadlase Fan Hongda sõnul on Pekingi eesmärgiks tagada, et Afganistan ei muutuks Hiinat ähvardavate terroristide kasvulavaks. 

Ida-Turkestani islamiliikumine koosneb uiguuri võitlejatest. Hiina aga represseerib Xinjiangi provintsis uriguuri vähemust. 

Talibani tippjuht Abdul Ghani Baradar kohtus juulis ka Hiina välisministri Wang Yi-ga. "Taliban ei luba ühelgi jõul kasutada Afganistani territooriumi Hiina ohustamiseks. Taliban tahab arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega," ütles kohtumisel Baradar.