USA armee staabiülemate komitee esimees kindral Mark Milley kutsus Bidenit üles, et ta säilitaks Afganistanis 2500 sõduri suurust kontingenti. See oleks taganud stabiilsuse, niikaua kui sõlmitakse rahulepingut. 

Kaitseminister Lloyd Austin leidis samuti, et täielik vägede tagasitõmbamine võib kaasa tuua ebastabiilsuse. Afganistani sõjaväe võimete pärast avaldasid muret ka luureametnikud. 

Välisminister Antony Blinken ja riikliku julgeolekunõunik Jake Sullivan hoiatasid, et Taliban võib alustada rünnakuid ameeriklastega koostööd teinud afgaanide vastu. Mõlemad siiski toetasid lõpuks Bideni otsust.

Bideni eesmärk oli USA sõjalise kohaloleku lõpetamine. 

"Bideni hinnangul oli Afganistani valitsus korrumpeerunud, mis raiskas miljardeid USA dollareid, "ütlesid administratsiooni ametnikud. 

Biden tahab USA välispoliitika ümber suunata tähtsamatele küsimustele, eelkõige keskenduda Hiinale. 

"Olen tõsiselt kurb Afganistani pärast, kuid ma ei kahetse oma otsust," ütles Biden esmaspäeval. 

Taliban vallutas pühapäeval Kabuli. USA alustas kiirkorras evakueerimist. Tuhanded appi saadetud sõdurid ei suutnud takistada kaost Kabuli lennujaamas. Kannatada sai USA rahvusvaheline maine. 

"Ameerika liitlased hakkasid Bideni administratsiooni üha soojemalt suhtuma, kuni selle nädalavahetuseni. Olen kindel, et need sündmused tekitavad küsimusi meie usaldusväärsuse kohta ja president peab sellega nüüd tegelema," ütles endine kaitseminister ja CIA juht Leon Panetta.