Tartus kandideerib volikokku 384 kandidaati

Foto: ERR

Teisipäeva õhtul oli tähtaeg kandidaatide üles seadmiseks oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks. Nagu Harjumaalgi, kandideerib ka Tartus võrreldes eelmiste valimistega vähem valimisliite, samas erakondade nimekirju on rohkem.

Kokku on Tartu linna volikokku valmis pürgima 384 kandidaati üheksas nimekirjas, lisaks üks üksikkandidaat. 2017. aastal oli kandideerijaid Tartus paarikümne võrra vähem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On märgata, et ei kandideeri mitmed varasemad häältemagnetid, nagu näiteks Sotsiaaldemokraatidel Marju Lauristin ning Keskerakonnas Aadu Must," rääkis Tartu valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder.

Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on nüüd oma nimekirjadega lisandunud ka erakonnad Eesti 200 ja Rohelised. Linna keskkond ja rohealad on sel aastal põhiteema kõigil erakondadel.

"Sellegipoolest on teada, et rohelised on eksperdid sellel teemal. Ja kui Reformierakond räägib, kui rohelised nemad on, siis tegelikult rohekava ei ole läinud päriselt teostamisele. Mis ongi meie eesmärk, et me teeme realiseeritava tegevuskava, et päriselt ka need rohe-eesmärgid ära täita," ütles Roheliste Tartu linnapeakandidaat Johanna Maria Tõugu.

Alles hiljuti keskparki Südalinna Kultuurikeskuse ehitamise vastu kampaaniat teinud valimisliit Tartu Eest oma nimekirjaga lõpuks välja ei tulnud, vaid liitus Kristina Kallase juhitava Eesti 200 nimekirjaga. Valimisliidu eestvedaja Tanel Teini sõnul oli see strateegiline otsus, et pakkuda võimalikult suurt konkurentsi võimul olevale Reformierakonnale.

"Kui vaatame Eesti 200 populaarsust Eestis, siis lootust on. Just Tartu muutmise võimalus ongi nüüd, kui 200 tuleb ja võtab kõigilt hääli ära. Tekib uus olukord ja siis on võimalik mitme erakonna koalitsioon, mitte ainult kahe-või kolme. Ma ise loodan nelja poole," ütles Tein.

Kui eelmistel kohalikel valimistel oli Tartus kolm valimisliitu, siis sel aastal esitas registreerimisavalduse vaid valimisliit Südamega Tartu. Avalduse esitaja on Rahvusringhäälingule 2017. aastal tehtud pommiähvarduse eest kriminaaluurimise all ning kevadest ka tagaotsitav.

"See hetk, mil dokumendid üle anti, oli nii põgus, et ei olnud võimalik ka veenduda kes see täpselt on. Hilisemalt on alles selgunud, et see oli Meelis Kaldalu. Tänasel päeval võivad kandideerida valimistel kõik kellel ei ole valimisõigust ära võetud. Ehk asjaolu, kas inimene on tagaotsitav või mitte, ei ole tegelikult dokumentide esitamisel määrav," sõnas Jüri Mölder.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: