Andreas Kaju: lääs loodab, et Taliban loobub rahvusvahelisest džihadismist
USA eksperdi Andreas Kaju hinnangul on praegu lääneriikide suurim lootus see, et Taliban loobub rahvusvahelisest džihadismist ning tegeleb rohkem oma võimu konsolideerimisega oma riigis.
Andreas Kaju rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Talibani tunnustamine on ilmselt veel väga kaugel, kuid suhtlemine toimub.
"Ameeriklaste lahkumine Afganistanist toimus Donald Trumpi ajal sõlmitud rahuleppe tingimustes, kus viimased aasta aega käisid väga hoolikad läbirääkimised Ameerika sõjalise juhtkonna, CIA ja Talibani vahel, et ameeriklasi oleks võimalik turvaliselt Afganistanist ära viia. Ja mitmed teised riigid samamoodi luurejuhtide tasemel Talibaniga suhtlevad juba ammu. Ja võib arvata, et sellised kontaktid jätkuvad ka nüüd. Küsimus on pigem, kas hakatakse suhtlema ka tipppoliitikute tasemel. Siin me saame ainult jälgida seda, mida on avalikult öelnud näiteks Euroopa Liit, kes on öelnudki, et edasine sõltub Talibani edasistest sammudest, kuidas nad kavatsevad oma inimesi kohelda ja ka Afganistani enda põhiseadust kohaldada," rääkis Kaju.
Tema sõnul on võivad osad riigid tahta, et Taliban n-ö õnnestuks.
"Mõnes mõttes on vägagi loomulik, et kõik riigid, kes asjasse puutuvad, kes on Afganistani naabrid iseäranis, ja kõik teised, kes on kaugemad, kes on enne vaadanud Afganistani pigem probleemide või terrorismi allikana, tahavad - nii imelik kui seda ka pole öelda -, et mingis mõttes Taliban õnnestuks," ütles Kaju.
"Mida see nüüd tähendab? See kõlab jubedalt, et Taliban õnnestuks. Eriti, ma arvan, kõikidele, kes on kaasa elanud Afganistani naiste käekäigule, see, mida ma ütlen kõlab õõvastavalt. Aga viimasel aastakümnendil on tegelikult džihadismis toimunud väga palju muudatusi, nad on muutunud väga palju kohalikumaks," lisas ta.
"Ja ausalt öeldes küünilises, praktilises vaates ongi lääne kõige suurem lootus täna, et Taliban loobub sellisest rahvusvahelisest džihadismist nagu al-Qaedale ja vahabiitidele oli omane ja tegeleb rohkem oma võimu konsolideerimisega ja oma reeglite, põhiseaduse kehtestamisega oma riigis nii nagu me täna näeme, et osad džihadistid ka teistes regiooni riikides on tegemas. Nad loobuvad justkui rahvusvahelisest maailmakorra muutmisest ja kuradiga võitlemisest kuradi endal maal, pidades silmas enamasti ameeriklasi või lääne liitlasi, ja pigem kehtestavad või tegelevad oma võimu konsolideerimisega oma kodumaal. Ma arvan, et lääs on täna sellises seisus, et neile võibki sellest täitsa vabalt piisata," selgitas Kaju.
Toimetaja: Merili Nael