Ameerika Ühendriikide ja liitlasvägede lahkumine Afganistanist oli algselt plaanitud lõpule viia eelmisel nädalavahetusel 11. septembril, mil möödus 20 aastat Al-Qaeda rünnakust Ameerika Ühendriikide vastu, millega algas nn ülemaailmne terrorismivastane sõda. Ühtlasi oli see iga nelja aasta tagant Venemaa ja Valgevene korraldatava strateegilise õppuse Zapad 2021 aktiivse faasi teine päev. Õppus ise leiab aset kogu lääneservas Arktikast Musta mereni (ja seega NATO idaservas).

Augustisse nihkunud pretsedenditult ulatuslik, nii lääneriikide kui Afganistani relvajõudude liikmete ja tsiviilisikute evakueerimine kujunes dramaatiliseks. Tõenäoliselt üllatas Afganistani valitsuse ja relvajõudude kiire kukkumine isegi Talibani.

Afganistanist lahkumisel on aga märkimisväärsed poliitilised tagajärjed. Seda eelkõige muidugi piirkonna riikide jaoks, aga ka Venemaa ja Hiina on mures uue terrorismi (nn Khorasani Provintsi Islamiriik) ning islami fundamentalismi leviku ja ebastabiilsuse kasvu pärast. Ka Euroopa on mures võimalike uute ebaseadusliku rände lainete ning oopiumi/heroiini sissevoolu pärast.

Venemaa ja Hiina ei süüdista mitte ainult Ameerika Ühendriike ja selle liitlasi Afganistanist lahkumises (see on nüüd üha enam "nende" probleem). Moskva ja Peking väidavad, et Ameerika jätab nad ka lõpuks külma kätte.

USA ja Ühendkuningriigi lennukikandjate (lisaks Madalmaade ja Kanada mereväe aluste) lähetamine Jaapanisse, et vastata Hiina ennast kehtestavale käitumisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas, samuti USA presidendi Joe Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hiljutine kohtumine Valges Majas näitavad aga vastupidist.

Üha autokraatsemaks muutuv Valgevene on igal juhul Kremli vasall. Aleksandr Lukašenko ei saa enam oma päästja, Vladimir Putini, ettepanekutest (st otsustest) keelduda. Teisalt on Kiiev kindlalt vastu Moskva poliitikale, mille selge eesmärk on muuta Ukraina samasuguseks Venemaa vasallriigiks.

Venemaa viis aprillis Ukraina piiridele ja okupeeritud Krimmi umbes 80 000 sõdurit, tekitades muret uue agressiooni pärast. Enamus isikkoosseisust on nüüdseks ära toodud, kuid maha jäi suurem osa sõjatehnikast, mida tõenäoliselt kasutatakse Zapad 2021 aktiivses faasis ja/või pärast seda.

Lisaks on plaanitud arvestataval hulgal ronge rasketehnika vedamiseks, peamiselt suunaga Venemaalt Valgevenesse. Zapad 2021 tuleb varasematest 2013. ja 2017. aasta õppustest erinevalt vaadata. Vene vägede sõjaline kohalolek Valgevenes on üks peamisi erinevusi, sest üle riigi on Vene vägedel viis saabumispiirkonda - Minsk, Viciebsk, Mahiliou, Brest ja Hrodna.

Venemaa ja Valgevene on leppinud kokku, et loovad oma 2021–2025 strateegilise partnerlusprogrammi raames kolm ühist lahingutreeningu keskust: ühe Valgevenes Grodno piirkonnas õhu- ja õhutõrjejõudude jaoks ning kaks Venemaal: erivägede väljaõppeks Kaliningradi oblastis ja maaväe väljaõppeks Nižni Novgorodis.

Pilti täiendab Valgevene ülimalt provokatiivne käitumine oma lääne NATO ja Euroopa Liidu naabrite suhtes. Diktaator Lukašenko on muidugi pettunud ja vihane selle peale, kuidas reageerisid lääneriigid 2020. aasta augustis jämedalt võltsitud valimistele ning tema terrori- ja repressioonipoliitikale Valgevene rahva vastu, kuid EL-i lennu kaaperdamine ja rände kasutamine hübriidoperatsioonina EL-i piiril ületavad kindlasti mõistlikud eeldused, et neid toiminguid oleks saanud teha ilma Venemaa nõusolekuta.

Kuna Leedus on juba ligi 4000 ebaseaduslikku migranti, võivad Lukašenko ettearvamatud ja oportunistlikud tegevused aidata potentsiaalselt kaasa soovimatule eskaleerumisele, provokatsioonidele ja vahejuhtumitele ELi piiridel.

Massiivne ebaseaduslik ränne üle Euroopa lõunapiiri on olnud katalüsaatoriks poliitilistele muutustele, sealhulgas populistlike parempoolsete parteide ja liikumiste tõusule. Selle relvastatud vorm, mida kasutatakse hübriidsõja vahendina NATO idapoolsete riikide vastu, on pingete eskaleerimise uus etapp Kremli liitlaselt. EL-i ja USA survel katkestas Iraagi valitsus ajutiselt Bagdadist Minski suundunud lennud, millega jõudis Leedu, Läti ja Poola piiridele tuhandeid "turiste".

Hübriidrünnakud, mille eesmärk on destabiliseerida ja nõrgendada tajutavaid vastaseid, mängivad olulist rolli poliitilistes ja sõjalistes doktriinides, mida Venemaa ja Venemaa nimel ka Valgevene aktiivselt praktiseerivad. Seda eesmärki täidaks ka Ukraina alistamine, mida Putin püüab saavutada lisaks Venemaa sõjalise positsiooni olulisele tugevdamisele Valgevenes.

Eelkõige püüavad Venemaa ja Valgevene korraldada suuri sõjalisi õppusi NATO läheduses täiesti hämaral ja segasel viisil. Lääs, sealhulgas Eesti, on näidanud üles avatust, näiteks võõrustasime eelmisel nädalal Tapa sõjaväelinnakus Viini dokumendi külastuse raames 25 OSCE riigi, sh Venemaa relvastuskontrolli eksperte.

Läbipaistvuse puudumine ja olemasolevate usaldust suurendavate meetmete valikuline kasutamine Venemaa ja Valgevene poolt tekitab Zapad 2021 osas muret.  Lääne jaoks on oluline jälgida mitte ainult õppust, vaid ka edasisi arenguid Venemaa Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonnas.

NATO on õppinud Venemaa agressioonidest Gruusias (2008) ja Ukrainas (alates 2014), mis järgnesid kiiresti just suurtele sõjalistele õppustele. Vastuseks on allianss loonud usaldusväärse heidutuse ja kaitse, järgitakse pingete vähendamise ja eskaleerumise vältimise poliitikat; Venemaa ja Valgevene suurenenud sõjaline kohalolek ning agressiivne ja läbipaistmatu sõjategevus püüavad tahtlikult kõigutada piirkondlikku stabiilsust ning ei edenda vastastikust usaldust ja heanaaberlikke suhteid.

NATO liitlastel pole seega muud võimalust, kui säilitada valvsus ja valmisolek end kaitsta, samuti näidata üles valmisolekut ja võimet toetada oma partnereid, eriti Ukrainat.