Jüri Luik: Lukašenko kavatseb Leedu olukorda veel eskaleerida

Valgevene liider Aleksandr Lukašenko rakendab Leedu peal klassikalist hübriidsõda ning kavatseb olukorda veel eskaleerida, ütles diplomaat ja endine kaitseminister Jüri Luik "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Luik märkis, et Leedus on tõsine julgeolekukriis ning tegemist on oma olemuselt hübriidsõjaga, mida Lukašenko on alustanud Leedu, kuid laiemalt ka Balti riikide ja kogu Euroopa Liidu vastu.

"See hübriidsõja näide, mida praegu Lukašenko rakendab, on niisugune klassikaline hübriidsõda, kus kasutatakse kõikvõimalikke meetodeid, alates massimigratsioonist, lõpetades propagandaga, sellega, kus tuuakse migrandid Valgevenesse," rääkis Luik.

"Kasutatakse kõiki erinevaid meetodeid ja samas Lukašenko proovib tõlgendada seda kriisi mitte kui hübriidsõda, vaid niisugust põgenikekriisi ja proovib sellega veel rohkem üles keerata rahvusvahelist avalikkust ja proovib üles keerata ka Lähis-Ida rahvaid. Ta on ju ise öelnud, et need videod, mille ta on saanud Leedu piirivalvurite tegutsemisest, saadetakse tagasi Iraaki ja mujale ja see peaks siis neid rahvaid veelgi ärritama ja võib-olla, nagu Lukašenko ütles, saadavad nad isegi relvastatud üksused oma inimesi kaitsma," lisas Luik.

Tema hinnangul näitab see, et Lukašenko tahab olukorda veelgi eskaleerida. "Ilmselgelt on tegu olukorraga, mida Lukašenko kavatseb veel eskaleerida. Tal endal ei ole ilmselgelt enam midagi kaotada, ta on kõik mängu pannud, et kahjustada Euroopa Liitu, et Euroopa Liit muutuks jõuks, mis ei kaitse oma väärtusi, mis ei kaitse Valgevene rahvast. Nii et selles mõttes Lukašenko on alustanud niisugust hübriidvõitlust," ütles Luik.

Luige sõnul peab Euroopa Liit näitama Leedule oma tuge ning on seda ka teinud. "Minu arust Euroopa Liit on reageerinud selles mõttes väga hästi, et Euroopa Liit on seisnud Leedu taga, aktsepteerides seda, et tegu on hübriidkonfliktiga. See on iseenesest juba väga oluline. Ja Euroopa Liit oma esindajate läbi, kes on seal piiri peal käinud, on lubanud ka märkimisväärset abi Leedule ja see abi ka kindlasti tuleb," selgitas diplomaat.

Seda, kas sekkuma peaks ka NATO, peab Luige sõnul otsustama Leedu ise.

"Leedu on NATO liige. Kui Leedu arvab, et NATO-l oleks selles konfliktis mingisugune roll, siis nad peavad sellest ka märku andma. Praegu ilmselgelt Leedu tegutseb põhiliselt läbi Euroopa Liidu ja põhiliselt politseilike jõududega. Aga me ei tea, kuhu see konflikt areneb, sest nagu me teame, algamas on suured Vene sõjaväeõppused Zapad, mis toimuvad ka Valgevene territooriumil ja lisavad niisuguse täiendava, tugeva riskielemendi."

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: