Esmaspäevased kaadrid Leedu piirialalt Rudninkai põgenikelaagrist hakkavad muutuma juba Leedu igapäevaks. Ühiskonna rahulolematus, radikaliseerumine, sisepoliitiline kriis ja riigi väljakurnamine on Valgevene hübriidrünnaku esimesed sihid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse leedulasest analüütik Tomas Jermalavicius loetles kõige mustemaid tulevikustsenaariume.

"Lukašenko käis juba välja mõtte, et araabia võitlejad saadetakse migrante kaitsma Leedu valitsuse nii-öelda vägivallatsejate eest. Nende migrantide kaitsjaid ei pea kaugelt otsima: Tšetšeenia juhi Kadõrovi võitlejad on Kremlile lojaalsed ja on valmis Venemaa režiimi eesmärkide nimel võitlema ning Valgevene saaks neid lihtsalt värvata ja üle piiri smuugeldada, et pakkuda migrantidele nii-öelda kaitset," rääkis Jermalavicius.

Jermalaviciuse sõnul on piiriks Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko fantaasia ja rünnak Leedule võib olla ka pettemanööver juhtimaks Euroopa tähelepanu kõrvale muudelt piirkondadelt. Näiteks on peagi algamas Valgevene ja Venemaa ühine sõjaline õppus Zapad ning Venemaa väed on endiselt Ukraina piiri lähedal.

"Me peame mõistma, et see on põhimõtteliselt psühholoogiline mäng ja surve Leedu ühiskonnale. Muidugi lisab sõjaväeline oht täpselt piiri taga pinget ja eriti ajal, mil riigi turvasüsteemid ja valitsus on väga hõivatud migratsiooniga. Nii et piiri taga võib tõesti olla täiendavat ohtu või jõu näitamist," selgitas Jermalavicius.

Kaitseminister Kalle Laanet näeb samuti rünnaku eesmärgina Leedu riigi toimimise häirimist, mille eest riik ennast kaitsma peab.

"Esimene võimalus on loomulikult see, et ehitada füüsiline müür või tara Valgevene ja Leedu vahele. Teiseks on kindlasti võimalik läbi välisdiplomaatia mõjutada Valgevenet lõpetada sellise hübriidrünnaku korraldamine. Kolmandaks, loomulikult peavad lähteriigid aru saama, kust pagulased tulevad, et tegemist on hübriidrünnakuga ja nemad peavad ka kaasa mõtlema ja lõpetama võimaluse loomise, et lähteriigist saaksid üldse pagulased tulla," kommenteeris Laanet.

Otsest ohtu kaitseminister Eestile praegu ei näe. Samas ütlevad nii kaitseminister kui ka siseminister, et Leedu kriis on kogu meie piirkonna julgeolekuoht ja Leedut aidates kaitseb Eesti ennast

Siseminister Kristian Jaani sõnul näitab Leedu olukord, miks on oluline piir välja ehitada.

"Meie välispiir on väga hästi valvatud. Täna me valvame seda suuresti inimestega ja tehniliste seadmetega ja /.../ käib väga aktiivne piiri väljaehitus täna nii-öelda kagunurgas. Ja iseenesest on ka väga positiivne, et see piiriehitus seal hetkel selles kontekstis just käib, sest kui me vaatame Leedu ja Valgevene olukorda, siis tegelikult see väga aktiivne ehitus on ka omalaadi piiri valvamine," ütles Jaani.

Eesti on aidanud Leedut oma piirivalvurite appisaatmisega ja mitmesuguse varustusega.