Margarita Šešelgyte: ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Margarita Šešelgyte Autor/allikas: Diplomaatia

Ebaseaduslikud sisserändajad hakkasid üle piiri Leetu imbuma mais pärast seda, kui Aleksandr Lukašenko ähvardas vastuseks Euroopa Liidu karmidele sanktsioonidele Leedu "migrantide ja narkootikumidega üle ujutada", kirjutab Margarita Šešelgyte. Artikkel ilmub koostöös Lennart Meri konverentsiga ning ilmus algselt Diplomaatia konverentsi eriväljaandes.

Migrantide relvana kasutamine ei ole rahvusvahelises poliitikas harv nähtus. Kelly M. Greenhill viitab, kuidas poliitilised juhid manipuleerivad sageli migrantide ja põgenikega, et saavutada poliitilisi, sõjalisi ja majanduslikke eesmärke.

Aleksandr Lukašenkol võib olla migrantide relvana kasutamiseks mitu eesmärki. Esiteks tahab ta lüüa lõhe EL-i liikmesriikide vahele ja Leedut vaigistada, lootuses saavutada EL-i sanktsioonide leevendamist või saada majanduslikku abi kriisi "lahendamiseks". Lisaks üritab Lukašenko Leedut hirmutada, sest see on tema režiimi kritiseerinud ja opositsiooni toetanud, ning samal ajal kahtluse alla seada Leedu demokraatia eest võitlemise õiguspärasuse.

Selle juhtumi erakordsus peitub aga käimasolevas laiemas geopoliitilises lahingus, mis ei piirdu sanktsioonidega ning kuhu on kaasatud mitu jõudu. Hübriidoperatsioonid, eriti küber- ja infosõda, on muutunud Leedus igapäevaseks, eriti pärast Ukraina kriisi. Neis rünnakuis lõigatakse kasu olemasolevaist nõrkusist, et destabiliseerida poliitikat, vähendada ühiskonna lojaalsust ning seada kahtluse alla demokraatia, EL-i ja NATO väärtusi. Leedut karistatakse Venemaa režiimi kritiseerimise ja demokraatia vankumatu toetamise eest.

Rändekriis on seega käik laiemas geopoliitilises mängus, milles Lukašenko tõenäoliselt Kremli toetusel manipuleerib oskuslikult olemasolevate nõrkustega, et Leedut kahjustada.

Leedu on rahvusvaheliselt üsna tuntud aktiivse väärtuspõhise välispoliitika poolest. Kuna aga Valgevene-vastased sanktsioonid mõjutavad Leedu ettevõtteid ja rändekriis seab ohtu riikliku stabiilsuse, on hakanud tekkima kahtlused selle eesmärkides ja tulemustes. Kas Leedu pidanuks valima pragmaatilisema hoiaku?

Valitsuse tegevus rändekriisi ohjamisel on saanud karmi kriitikat: reageerimine on liiga aeglane, kommunikatsioon on vastuoluline, institutsioonid ei tee omavahel koostööd ega soovi juhirolli võtta. Juba enne kriisi alanud presidendi ja valitsuse võimumängud ei aita asjale kaasa, vaid kahjustavad ühtsust ja vähendavad mõlema institutsiooni usaldusväärsust.

Lisaks raskendab mürgist olukorda Venemaa ja Valgevene ühisõppus Zapad 2021, mis süvendab hirme välise manipuleerimise ees.

Samas kui julgeolekukogukond arutleb ebaseadusliku sisserändevooga kaasnevate võimalike katsumuste üle – näiteks kuritegevuse kasv, potentsiaalsed terrorirünnakud ja infiltreerunud välisjõudude vaenutegevus –, võib Leedus muutuda suurimaks probleemiks hoopis ühiskonna ebastabiilsus, mis päädib poliitilise kriisiga ning sillutab pikas vaates teed äärmuslikele poliitilistele jõududele.

Sellal kui ühiskond taastub pikkamisi pandeemiast ja rangest karantiinist, tekitavad ebakindlus, ärevus ja rahulolematus lahkhelisid, mis võivad paisuda plahvatusohtlikuks.

Siiski tundub, et Leedu valitsus õpib aegamisi nendest kogemustest kriisijuhtimist. Valitsus kasutas EL-i tuge, Frontexi missiooni personalist ja tehnilisest toest on Leedu piirivalvuritele palju abi olnud.

Kokkuvõttes on olukorrast saadud mitu õppetundi.

Esiteks tabas Leedut ilmutus, et juhtimine on ohtlik töö, mille eest tuleb maksta kõrget hinda ja millega kaasnevad karistused. Täpsemalt, piiratud ressurssidega väikeriigid on suurte ebademokraatlike jõudude võimumängudes haavatavad.

Teiseks on ambitsioonikaks välispoliitikaks vaja sisemist ühtsust ja hoolikat kaalumist. Pikas vaates on vaja üksikasjalikku ja selget välispoliitilist strateegiat, milles on määratletud täpsed eesmärgid, vahendid, eeldatavad tulemused, olemasolevad ressursid ja erinevate institutsioonide koostöö, mis aitab eesmärke saavutada. Oluline on erinevaid stsenaariume läbi mängida ja võimalikke riske hinnata.

Lõpetuseks, oskuslik juhtkond ei lase head kriisi kunagi raisku. Loodetavasti kasutab Leedu seda tulevikus kestliku välispoliitilise juhtimise kujundamiseks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: