Müügis oleva kinnisvara hulk on viimaste kuudega oluliselt vähenenud ning ostuhuvilistel seega vähem valikuvõimalust. See on muutnud ostjad ettevaatlikumaks, klient on valvsam ja kaalub kinnisvara ostu põhjalikult. Kuigi vaba raha turul on.

"Vaba raha on palju ja mitte ainult eraisikutel, vaid ka ettevõtetel. See on tekitanud selle, et mediaanhind kasvab Eestis 8,8 protsenti, uue kinnisvara osas kesklinnas 15, Haaberstis ka üle 20 protsendi," lausus Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Näiteks hoiuste kasv on jätkuvalt 13 protsenti aasta baasil. See ei tule niivõrd laenumahtude arvelt, sest uute laenude väljastamine on aastatagusega võrreldes kõigest 44 miljoni euro võrra kasvanud.

Üks põhjus, miks pakkumisi on jäänud vähemaks, on uusarenduste vähesus. Selle on omakorda tinginud ehitusmaterjalide hindade tõus ja tarneahelate katkemised, ka arendajad kalkuleerivad iga objektiga seotud detaili korralikult läbi.

"Kui arendajad eelmisel aastal ridamisi teatasid ehitusprojektide peatamisest, siis sel aastal hakkasid kõik riburadapidi neid projekte avama ja tekkis defitsiit, aga tänaseks tasapisi kõik tarnekanalid avanevad, toimub kohanemine. Et ehitus(materjal) ka perspektiivis hakkab hinda mõjutama, on vara öelda," lausus 1Partner tegevjuht Martin Vahter.

Korterite hinnakasv ületab netopalga kasvu ja inimeste ostuvõime selle aasta teises pooles.

"Ega Eesti ei erine muust maailmast. Kipub olema nii, et kesklinna ja likviidsema kvaliteetse kinnisvara hinnad liiguvad kindlasti keskmise palga eest ära," ütles Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Rikkam osa elanikkonnast on see, kes ostab endale investeeringulise kinnisvara ja hakkab seda välja üürima.

"Küll ma aga näen, et nõudlus püsib ja pakkumist on vähem. Ehk siis hinnad lähevad üles," lausus Palm.

"Kui muidu on Tallinnas konkreetselt  700-800 korteritehingut kuus, siis aasta esimeses pooles ulatusid mõned kuud isegi tuhande korterini. Aga tänaseks on need arvud taas 700 korterini tagasi langenud. Võib öelda, et kinnisvaraturg on isegi rahunenud," ütles Vahter.

Vahter märkis, et kui aastatel 2013-2015 olid kahekohalised kasvunumbrid, siis praegu on need ikkagi ühekohalised.

Pensionisambast väljavõetud raha väga palju kinnisvaraturgu ei mõjuta.

"Keskmine väljamakse jääb ikkagi 8000 euro kanti, aga arvestades seda, et uus kinnisvara, kahetoaline näiteks maksab 230 000 kesklinnas, siis see raha läheb järelturu korterite ostuks," ütles Palm.