"Eurooplased peavad lõpetama naiivsuse. Kui me oleme surve all, siis peame näitama, et meil on olemas võimekus end kaitsta," ütles Macron. 

"Peame võtma vastutuse NATO-s ja tegema järeldusi. See ei oleks alternatiiviks liidule USA-ga," lisas Macron. 

Septembri alguses avalikustasid USA ja Austraalia salajase kaitsekokkuleppe, mille raames sõlmiti uus tuumaallveelaevade ostuleping. Austraalia lubas varem osta allveelaevad Prantsusmaalt. Pariis jäi ilma umbes 50 miljardit eurost. Macron kutsus tagasi Prantsusmaa suursaadikud Canberrast ja Washingtonist. 

Euroopa Liidu strateegiline autonoomia on Prantsusmaa pikaajaline eesmärk. Hulk Euroopa Liidu liikmesriike aga ei soovi sidemete vähendamist USA-ga. Samuti ei taha mitmed riigid nagu Saksamaa kulutada riigikaitsele märkimisväärselt rohkem raha. 

Kreeka ja Prantsusmaa sõlmisid teisipäeval kaitse- ja julgeolekukoostöö leppe, kus Ateena ostab Pariisilt kolm uut sõjalaeva. Kreeka maksab kolme fregati ehitamise eest kolm miljardit eurot ja esimesed kaks on valmis nelja aasta pärast. Leppe alusel on Ateenal võimalus osta ka neljas fregatt.

Kreeka on varem ostnud Prantsusmaalt 18 hävituslennukit Rafale. Ateena plaanib osta Pariisilt veel kuus hävitajat.

"See aitab kaasa Euroopa julgeolekule," kommenteeris Kreekaga sõlmitud lepingut Macron. 

Prantsusmaa leping Kreekaga pingestab veelgi Pariisi suhteid Ankaraga. Eelmisel aasta lõpus ütles Türgi president Recep Tayyip Erdogan, et Macron on "vaimselt haige".