Ekspertide hinnangul nappis valimiskampaaniates särtsu ja värskust
Kohalikud valimised on lõppenud ning poliitreklaam kaob homme tänavailt. Seekordses kampaanias nappis särtsu ja värskust, leiavad eksperdid. Üha olulisemaks muutuvad aga sõnumid sotsiaalmeedias.
Kui augusti lõpus rippusid Tallinnas vaid mõned üksikud plakatid ja tundus, et poliitikud on lähenevad kohalikud valimised sootuks unustanud siis viimastel nädalatel käis kampaania täistuuridel. Võrreldes varasemate kampaaniatega on jäänud puudu värsketest ideedest, ütles politoloog Tõnis Leht, ja lisas, et kampaaniat varjutasid teised teemad, nagu koroona ja elektri hinna tõus.
"Fooniks on tüdimus ja selle taustal mulle tundub, et valimised ei ole inimeste tähelepanu fookusesse väga jõuliselt tulnud. Hoolimata kõikidest nendest plakatitest ja reklaamidest," lausus Leht.
Tavaliselt annab poliitkampaaniale särtsu ideede ja põhimõtete vastandamine.
"Kui sa kedagi verbaalselt klohmid, siis ootus on selles, et sind klohmitakse vastu ja siis võidavad mõlemad. Tavaliselt vastandumise tulemus on see, et valijaskond aktiveerub ja tuleb sind kaitsma ja tuleb välja ka valimistele," rääkis reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht Urmas Villmann.
Seekord suurt vastandumist polnud. Tõsi, Tallinnas püüdsid volikogu opositsiooni kuulunud erakonnad koos Eesti 200-ga näidata kohta kätte Keskerakonnale, kuid üsna leebel moel.
Varasematel valimistel oli vaidlevaks paariks Keskerakond ja Reformierakond, kes praegu jagavad võimu Toompeal. Ka all-linnas nende debatt tuliseks ei läinud ning võib oletada, et nii jäeti võimalus moodustada ühine koalitsioon ka Tallinnas.
"Keskerakonna ja Reformierakonna traditsiooniline vastanduspaar – nende valimistega on näha, et see on jäänud minevikku. Uus vastandumispaar saab olema eriti järgmiste riigikogu valimiste kontekstis ilmselt Reformierakond versus EKRE," lausus Leht.
Valimisloosungite leidmisel tundub moodi minevat taaskasutus. "Plats puhtaks!" loosungit kasutas Isamaa esimest korda 1992. aasta riigikogu valimistel. EKRE valimisloosung "Me armastame Eestimaad" oli 2009. aasta kohalikel valimistel Reformierakonna kampaaniaklipi nimi.
Leht ütles, et EKRE paistis seekord silma ambitsioonika ja nähtava, kuid varasemast tunduvalt pehmema kampaaniaga.
"EKRE püüab laiemal skaalal ka neid inimesi, kellele EKRE tavaline tulistav stiil ei meeldi. Iseenesest on see reklaamitehniliselt mõistlik lähenemine," nentis Leht.
Villmanni hinnangul võtsid kõige paremini valimisprogrammi kokku Reformierakonna ja Keskerakonna hüüdlaused, sest neid sai kasutada kõikides omavalitsustes, kus nimekirjaga välja mindi.
"Kui Keskerakond ütleb, et õige käik, siis see on õige käik Mustamäel või õige käik Kohtla Järvel. Reformierakonnal on paremini hoitud vastavalt kas Eesti, Tallinn, Tartu või Mustamäe. Võib kiita, see on hästi välja kukkunud, see on klassikaline hea kohalike valimiste hüüdlause," ütles Villmann.
Suhtekorraldaja ja Tallinna Ülikooli lektor Mart Soonik leidis, et erakondade sõnumid jäid seekord pigem pealiskaudseks
"Üks väga oluline asi, millest on puudu jäänud, on riigimehelikkus. Mõistmine, et mida ma tegelikult saan teha kohalikul tasandil," lausus Soonik.
Erinevalt eelmistest valimiskampaaniatest tegid valimisliidud ja erakonnad rohkem poliitreklaami sotsiaalmeedias. See andis ka väiksematele erakondadele võimaluse suurte kõrval silma paista, ütles Leht ning Villmann lisas, et temale jäi digimeedias silma roheliste kampaania.
Arvata võib, et veelgi aktiivsemalt hakkavad poliitikud kasutama sotsiaalmeediat riigikogu valimiste eel.
"Sotsiaalmeedias on seekord rohkem kampaaniat. Fotod on loomulikult sellised, justkui kõik oleksid tulnud mõni päev tagasi kuskilt soojalt saarelt Novatoursiga reisimast, mitte ühtegi punni, mitte ühtegi kortsu pole näha – inimesed on natukene ebaloomulikud. Ma arvan, et kui me näeme neid päris elus, siis sellisel juhul me ehmatame lihtsalt ära," rääkis Soonik.
Kandidaatide nägudest ei pääse, ütles Villmann, sest poliitreklaam on üsna sarnane igas riigis.
"Inimestele väidetavalt ei meeldi need näod posti otsas. Aga midagi ei ole teha, kahjuks peab nende kurvastuseks või vastupidi, nende rõõmustamiseks ütlema, et need näod ei kao kuskile. Nii nagu reklaamis on tooted, siis need inimesed on ka nagu tooted, mida promotakse. Sellest ei saa üle ega ümber. Poliitreklaam peabki välja nägema poliitreklaam ka mitme kilomeetri kaugusele," lausus Villmann.
Toimetaja: Marko Tooming