Arstide keskmine kuupalk koos lisatasudega kasvas aastaga 14 protsenti 3361 eurolt 3832 eurole. Erialade kaupa erinevad arstide sissetulekud aga kuni viis korda.

Suurima sissetulekuga on ortodondid, kellest on jätkuvalt suur puudus. Nende sissetulek on tänavu keskmiselt 9082 eurot kuus. Samas on nad pea ainsad eriarstid, kelle keskmine palk aastaga kasvu asemel hoopis kahanenud on - mullu märtsis teenisid ortodondid keskmiselt 10 292 eurot kuus. Seega on nende keskmine kuusissetulek langenud 18 protsenti.

Ortodontidele järgnevad suu-, näo- ja lõualuukirurgid, kes tänavu teenisid keskmiselt 6739 eurot, mullu aga 4844 eurot, seega nende keskmine kuusissetulek on kasvanud 40 protsenti. Seevastu hambaarstide keskmine teenistus on 4446 eurot kuus (mullu 3983 eurot).

Üle 5000 euro teenivad veel torakaalkirurgid (5058 eurot; mullu 4081 eurot kuus) ja proteesiarstid (5053 eurot; mullu 4110 eurot kuus) ning arstidest juhid (5178), kelle teenistus võrreldes mullusega samuti langes (2020. aasta märtsis 5360 eurot).

Võrdluseks: südame- ja veresoontekirurgid teenivad 4925 eurot kuus ning neurokirurgid 4630 eurot kuus.

Perearstide keskmine kuusissetulek on 2946 eurot (mullu 2657 eurot).

Madalaima sissetulekuga on kooliarstid, kelle tänavune keskmine sissetulek on 1887 eurot kuus (möödunud aastal 1779 eurot). Neile järgnevad arst-residendid, kelle kuusissetulek on 2578 eurot kuus (mullu 2289 eurot).

Õdede keskmine kuusissetulek on kasvanud aastaga veerandi võrra 1697 eurolt 2098 euroni. Ämmaemandad aga teenivad keskmiselt 2180 eurot (mullu 1783 eurot).

Hooldajate kuusissetulek on aastaga kasvanud 28 protsenti 1061 eurolt 1362 euroni.

Apteekrite sissetulek on aastaga kerkinud 2119 eurolt 2337 euroni.

Psühholoogid teenivad keskmiselt 1908 eurot kuus (mullu 1677 eurot) ja sotsiaaltöötajad 1509 eurot kuus (mullu 1424 eurot).

Meditsiinitöötajate palgaandmeid kogub ja süstematiseerib Tervise Arengu Instituut, kes võrdleb sissetulekuid igal aastal märtsikuu töötasu alusel.