Suurbritannia on esimese riigina maailmas heaks kiitnud uue, ravimifirma Merck Sharp Dohme (MSD) koroonaravimi. Ka ravimifirma Pfizer teatas koroonaravimi loomisest. Kas Eesti on sõlminud eellepingu nende ravimite ostmiseks?

Jah, tõepoolest hakkab turule tulema mitmeid selliseid ravimeid, mis on mõeldud raviks enne haiglat. Seni oleme ostnud ravimeid, mida saab kasutada haiglas, patsientidel, kes on juba niivõrd kehva seisu sattunud, et nad on haiglasse viidud. Nüüd aga tuleb turule eelkõige esmatasandile mõeldud ravimeid.

Kui nüüd rääkida MSD ravimist, siis eellepingu sõlmimist meil plaanis ei ole, aga meil on plaanis osaleda Euroopa Komisjoni korraldatavas ühishankes selle ravimi saamiseks. Me oleme oma huvist juba Euroopa Komisjonile teada andnud ja oleme teatanud ka esialgsed kogused, mille vastu huvi oleks. Nii et me kindlasti oleme selle ravimi hankimisest huvitatud.

Tuleb aru saada, et see ravim on mõeldud riskirühma patsientidele, mitte kõikidele. Kõige tähtsam on, et kellelegi ei jääks valet muljet, et nüüd ei ole vaktsineerida vaja. Jätkuvalt on kõige efektiivsem moodus haiguse ärahoidmiseks vaktsineerimine. Aga kui haigus siiski diagnoositakse ja inimene kuulub riskigruppi, on näiteks halvasti toimiva immuunsüsteemiga, tugevalt ülekaaluline või mingite raskete kaasuvate haigustega, oleks mõistlik anda talle just seda tüüpi ravimit.

Kui suurtest kogustest käib jutt?

Koguseid on äärmiselt keeruline prognoosida. Oleme esialgu tellinud ära umbes 10 000 patsiendi ravikuuri.

Kui palju üks uue koroonaravimi doos võiks maksta?

See, milliseks kujuneb hind, selgub siis, kui me ühel päeval selle hankeni jõuame. Nii palju, kui me oma allikatest teame, siis see võib jääda suurusjärku 600 eurot ühe patsiendi ravi.

Kuidas neid ravimeid jagama hakatakse?

Viirushaiguste puhul on oluline ravi alustada võimalikult varakult, mõne päeva jooksul pärast diagnoosimist. Loomulikult teeme juba plaane, kuidas see patsientidele kättesaadavaks teha. Praegu töötame selles suunas, et perearst saaks seda tavalise digiretseptiga välja kirjutada ning patsient või pigem tema lähedane saab selle apteegist kätte.

Mida koroonaravimite valdkonnas veel oodata on?

Pfizeril on tulemas üks suukaudne ravim, aga selle kohta on praegu äärmiselt vähe infot. Ja on olemas mõned ravimid, mida nimetatakse monoklonaalseteks antikehadeks, mida põhimõtteliselt kasutatakse samal eesmärgil ehk enne haiglat. Need on reeglina süstitavad ravimid.

Võib arvata, et lähema poole aasta jooksul on arstide arsenal täienenud nelja-viie ravimiga.

Mida prognoosite, kui kiiresti Euroopa ravimiamet Mercki uue koroonaravimi heaks võiks kiita?

Seda ei julge prognoosida. Me võime ainult loota, et see juhtub lähemate kuude jooksul, aga selles asjas tasub pigem olla ettevaatlik ja mitte kiirustada.