Mercki firma koroonaravimid jõuavad esmalt Suurbritannia arstideni, kuid Euroopa ravimiameti loa korral võivad need mõne kuu pärast olla kättesaadavad ka Eestis. Esialgu saaks neid eelkõige riskirühmad ehk need, kelle puhul on alust arvata, et koroonaviirus võib kulgeda raskelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See esimene partii, kui meile see tuleb, peaks minema ikkagi ainult riskirühmadele. See ei ole kindlasti kohe laiatarbe kaup. Vaktsineerimine on number üks ja jääb number üheks. Ravim kindlasti ei asenda vaktsiini," ütles Eesti ravimiameti osakonna juhataja Triin Suvi.

Suve sõnul tuleb ravimite puhul arvestada tõenäoliselt ka teatud piirangutega, mida vaktsineerides ei ole.

"Ma ei oska kõikide piirangute kohta loomulikult praegu öelda sellepärast, et ravimi menetlemine alles käib, aga kui ma vaatasin brittide ravimiinfolehte, siis tegelikult seal teatud piirangud on ja näiteks seda ravimit ei saa kasutada rasedad, sest loomkatsetes on näidatud kahjulikku mõju lootele," selgitas ta.

Lisaks molnupiraviirile on Euroopa ravimiametist kasutusluba ootamas veel seitse toimeviisi poolest erinevat koroonaravimit.

"Neid võib ehk jagada ühest küljest viirusvastasteks. Need on sellised, mis mõjutavad viirust ennast. Ravim, millest hästi palju juttu on olnud - molnupiraviir - segab näiteks viiruse geneetilise materjali paljundamist, mistõttu viirus ei saa meie organismis edasi paljuneda. Siis on meil monoklonaalsed antikehad, mis haagivad ennast viiruse külge ja takistavad sellel rakku siseneda. Kolmandat tüüpi ravimid on sellised, mis tegelevad juba põletikuliste reaktsioonidega, mis on meil vallandunud kehas, kui meil on Covid tõsisemas järgus," selgitas Suvi.

"Oluline on see, et nad on disainitud suukaudseks võtmiseks kohe sümptomite alguses. Ja haiglasse sattumist ja surmajuhtumeid tõepoolest suudetakse sellega oluliselt vähendada," ütles Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Triin Suve sõnul jõuavad ravimid kõige varem Eestisse selle aasta lõpus, kuid pigem jaanuaris. Oluline on veel enne kasutusloa saamist hinnata, kui suured on võimalikud kõrvalmõjud.

"Mercki ravim tegelikult ajab viiruse replikatsiooni sassi, sest ta tekitab mutatsioone sinna. Siis loomulikult tuleb küsida, et äkki ta teeb uusi viiruse mutatsioone või kas ta tekitab mutatsioone ka inimeste normaalsetes rakusisestes protsessides. Need on küsimused, millele tegelikult tuleb vastust otsida ja just sellepärast on Euroopa ravimiametil protseduurid pikad," selgitas Maimets.