Kuidas olete rahul Tallinnas sõlmitud Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepinguga?

Ma arvan, et see on hea lepe. Loomulikult, nagu iga koalitsiooni kokkulepe, on see kompromiss kahe erakonna eesmärkide ja soovidega. Ma arvan, et sellest on tegelikult tekkinud päris hea ühistunnetus selles osas, millisel viisil lähiaastatel linna edasi juhtida.

Mille pidid sotsiaaldemokraadid selle kompromissi sündimiseks ohverdama?

Ma alustaks positiivse poole pealt. Need teemad, mis olid meie jaoks prioriteetsed ja olulised, mis puudutavad inimsõbralikumat linnaruumi, rattateede rajamist, rohelisemat linna, keskkonnakaitset. Kõik need teemad on tegelikult väga hästi kajastust leidnud. Nii et selles osas me anname sellise positiivse muutuse linna juhtimisse.

Kahtlemata oli ka neid teemasid, kus me selles etapis lõplikele kokkulepetele tehnilistel põhjustel jõuda ei saanud, mis näiteks puudutavad suuremaid rahaeraldisi. Oleme näiteks küll kokku leppinud, et Tallinnasse tulevad uued trammiliinid, aga millistes koridorides nad täpselt hakkavad kulgema, siis seda tüüpi kokkulepped on töökorras lahendamiseks, arvestades nende projekteerimiste keerukust.

Ja on tõsi, et mõnes teises teemas tuli oma maksimumprogrammist leppida vähemaga. On hea meel näiteks, et Tallinnas lasteaia kohatasu järgmised neli aastat ei tõuse. See on kindlasti oluline saavutus, aga tõepoolest vähem kui oleks olnud meie soov.

Opositsioon on olnud selle koalitsioonilepingu suhtes üsna kriitiline. Näiteks Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees Kristen Michal luges üle erinevad sõnad, mis koalitsioonileppes kõlavad. Sõna "jätkame" 31 korda, "toetame" 13 korda ja "laiendame" üheksal korda. Kas siit võib sellist paigalseisuga koalitsioonilepingu hõngu tunda?

Minu meelest opositsioon oli üllatavalt leebe, mis on tunnustus läbirääkijate tööle. Kahtlemata on teatud teemasid, kus meil teiste erakondadega on ka ilmavaatelised erimeelsused. Et mõnele erakonnale ei meeldi mõni konkreetne punkt, on demokraatia täiesti loogiline osa.

Mis puudutab koalitsioonileppe ambitsiooni, siis tuleb silmas pidada, et see koalitsioonileping ei ole mitte ühe teekonna lõpp, vaid teekonna algus. Me oleme seal ära fikseerinud olulisemad prioriteedid, mõned kriitilisemad küsimused, kus ühine nägemus oli vaja selgelt ära fikseerida.

Aga tegemist on siiski linna juhtimisega, kus praktilised otsused sõltuvad väga paljudest asjaoludest ja sellest tulenevalt lahendatakse edaspidi töö käigus. Loomulikult puudutab see ka suuremaid rahalisi väljaminekuid erinevate objektide puhul. Eks eelarvelised piirid omavalitsuse puhul siin selgelt oma rolli mängivad.

Nii et ma arvan, et sellise ühise nägemuse alguspunktina on see koalitsioonileping hea vundament. Aga kindlasti ei maksaks arvata ega hinnata seda selle järgi, et see, mis koalitsioonileppes on, ongi kõik, mis tehakse ja mida seal ei ole, see jääb tegemata. See kindlasti niimoodi ei ole.

Valimiste eel oli sotsiaaldemokraatide jaoks üks tähtis valdkond, millega tegeleda, Tallinna ööelu reguleerimine. Ja eesmärk oli teha seda niimoodi, et ööelu ei manduks, et see oleks kultuurne, tooks Tallinnasse turiste. Plaanis oli luua öölinnapea ametikoht, mis lõpuks leppesse ei jõudnudki. Samas leppes on aga kirjas punkt, mille järgi lubate töötada välja tervikliku lähenemise Tallinna ööelule, mis arvestab kõigi tallinlaste huvidega. Samal ajal on Tallinna senine linnavõim piiranud öist alkoholimüüki, mida paljud baaride ja ööklubide juhid on kritiseerinud ja öelnud, et see suretab ööelu. Kuidas ta selle teemaga nüüd edasi lähete?

Eks selles küsimuses oli ka suur osa vastusest. Lisaks mainitud küsimustele, mis puudutavad tõepoolest nii-öelda kultuuri ja ettevõtluse küsimusi, on seal loomulikult ka korrakaitse ja heakorrateemad, mis sellesse valdkonda kahtlemata puutuvad. Me oleme kokku leppinud, et strateegiline vaade sellele valdkonnale tekib. Et vastav strateegia luuakse. See tähendab nii linnaasutuste kui ka ettevõtete, organisatsioonide koostööd.

Me jõudsime sellisele seisukohale, et me räägime selle asja sisust, mitte siis konkreetsest ametikohast. Aga oluline on kindlasti see kokkulepe, et meil selline ühine strateegiline nägemus tekib ja me kindlasti oma erakonna poolt ka sisuliselt panustame sellesse, et see punkt ellu viia.

Meelelahutusasutuste öise alkoholimüügi piiramise teema võtate uuesti lauale?

Strateegia koostamise kontekstis tuleb kõik need teemad uuesti läbi vaadata. Seal on ka küsimusi selles osas, missugused on omavalitsuse võimalused selles küsimuses. Mõne asja puhul tuleb arutada ka riigiga, et omavalitsuste võimalusi laiendada. Töö käigus loodame jõuda hea tulemuseni selles osas, mismoodi seda valdkonda edasi arendada.

Kas tänaseks on selge, kes hakkavad sotsiaaldemokraatidest täitma teile ette nähtud abilinnapea kohti ja Nõmme linnaosavanema kohta?

Ei ole tänaseks teada. Töö selles suunas käib aktiivselt. Me loodame, et järgmise nädala jooksul vastavad kokkulepped erakonna sees tekivad. Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juhatus peab ka vastavad persoonid heaks kiitma, enne kui me saame sellest avalikkusele teada anda.

Miks see nii kaua aega võtab? Kas on mingid pinged või vastuolud selles küsimuses erakonna sees?

Ei ole. Tegemist on olulise teemaga, me ei saanud ka varem hakata selles suunas inimestega arutelusid pidama, kui ei olnud lõpuni selge, missugused on need konkreetsed ametipostid. Meie eesmärk on see, et Tallinna juhtimise juurde tulev sotsiaaldemokraatide meeskond oleks professionaalne, kompetentne ja suudaks ühtse meeskonnana töötada. Selle kokku panemine võtab teatud aja.

Kas teist võib saada näiteks Tallinna volikogu esimees?

Enne, kui me ei ole kogu meeskonda kokku pannud ja enne, kui Tallinna piirkond ei ole seda heaks kiitnud, ei ole võimalik kahjuks täiendavat teavet avalikkusega veel jagada.

Kuivõrd omab oma mõju selle meeskonna komplekteerimisel asjaolu, et riigikogu fraktsioonist on teil keeruline inimesi Tallinna linnavalitsusse tööle saata, sest nii mõnegi saadiku asendusliikmeks tuleks keskerakondlane?

Loomulikult seda meeskonda komplekteerides arvestatakse reaalsusega ja teie poolt mainitud asjaolu on reaalsus.

Kui endine sotsiaaldemokraat Rainer Vakra asus selle aasta alguses tööle Tallinna Soojuse juhina, siis Raimond Kaljulaid ütles, et Tallinna linna äriühingud tuleks depolitiseerida. Kas seda teemat arutati ka läbirääkimistel ja kui tuliseks need vaidlused kujunesid? Mis sotsiaaldemokraatide positsioon selles küsimuses praegu oli?

Seda teemat arutati koalitsiooniläbirääkimistel päris põhjalikult. Me saime ka ülevaate linna sisekontrolliteenistuselt korruptsioonivastase strateegia elluviimisest, mille üks punkt on seesama linna äriühingute ja sihtasutuste juhtimise küsimus. Ja me oleme kokku leppinud koalitsioonileppes, et me vaatame selle teema üle.

See puudutab linnale võib-olla mitte kõige vajalikumate asutuste konsolideerimist ja puudutab ka tegelikult juhtimisorganite nii poliitilise tasakaalu kui ka siis ekspertide kaasamise olulisust. Me oleme kokku leppinud, et me selles osas kindlasti sammu edasi teeme.

Kas sotsiaaldemokraadid nimetaksid oma inimesed, kes töötavad linnasüsteemis, linna äriühingute nõukogudesse?

Me ei ole seda veel arutanud ega otsustanud sellisel viisil. Aga kahtlemata on oluline, et selline süsteem, mis tänaseni veel mitmes linna äriühingus ja sihtasutuses on, kus nõukokku kuuluvad ainult ühe erakonna poliitilised isikud, meie nägemuses ei ole õige viis professionaalselt neid asutusi juhtida. Me tahame, et seal oleks rohkem eksperte ja kindlasti ka rohkem poliitilist tasakaalu.

Nii et kui sotsid omalt poolt sinna juurde nimetaksid inimesed, siis oleks tasakaal olemas või paigas rohkem?

Nagu öeldud, siis me ei ole selles osas veel täpsetele kokkulepetele jõudnud, millisel viisil me seda teeme ja sellepärast ma eelistaksin selles küsimuses pigem anda konkreetsemaid ülevaateid ja vastuseid siis, kui meil see kokkulepe on sündinud ja reaalsed muutused toimuma hakkavad.

Need koalitsiooniläbirääkimised paistsid silma sellega, et erakonnad ei andnud avalikkusele vaheetappidest informatsiooni, kommentaare. Leppisite Keskerakonnaga kokku, et koalitsioonilepingu sisust räägite alles siis, kui leping on saanud allkirjad. Sisuliselt võis jääda avalikkusele mulje, et tegemist oli salastatud läbirääkimistega. Mis sõnumi tulevasest linnajuhtimisest see ikkagi ühiskonda saadab?

Läbirääkimisi peetakse ikka läbirääkimiste laua taga. Ma ei nimetaks seda salastatuks, vaid lihtsalt see on viis, kuidas läbirääkimisi peetakse. Loomulikult me pidasime neid läbirääkimisi lähtudes oma programmilistest seisukohtadest, mis on täiesti avalikud ja kui te vaatate seda koalitsioonileppe tulemust, siis ta peegeldab ühe või teise erakonna seisukohti või siis teatud kompromissi nendest. Selles mõttes on tegemist siiski täiesti nii-öelda avaliku protsessiga nii selle protsessi sisendi kui ka väljundi poolest.

Mis puudutab erinevatel etappidel selliste vahekokkuvõtete tegemist, siis see on selline tehniline küsimus. Sellel puhul leiti, et kuna enne kui lõplik kokkulepe ei ole saavutatud, ei ole meil kindlust, kas see koalitsioon sünnib, siis ei ole mõtet ka vaheetappidest enneaegselt välja hõigata. Aga see kindlasti ei lähtunud mingisugusest sellest arusaamast, et püüaks võimalikult palju avalikkuse eest varjata, vaid tõepoolest delegatsioonidele anda aega sisuliselt ja väga põhjalikult neid neid küsimusi läbi arutada, mida ka tehti.

Kas üks suur võit sotside jaoks selles koalitsioonis on ka see, et see annab teile võimaluse sisuliselt riigikogu valimisteni rohkem pildis püsida ja siis läbi selle teha riigikogu valimistel ka parem tulemus?

Meil on kahtlemata oluline see, et sotsiaaldemokraadid sellisel pariteetsel viisil on esimest korda Tallinna linna juhtimise juures, me kindlasti soovime Tallinna linnas päriselt muutusi ellu viia, mis meie nägemuse ja ilmavaatega kooskõlas on. Ja kahtlemata me loodame, et valija hindab seda tööd, mis me teeme ja loodame, et selle tulemusena ka sotsiaaldemokraatide toetus kasvab.