Teie nimi on läbi käinud võimaliku kandidaadina uue ministri kohale. Kas see vastab tõele?

Ma seda ei oska nüüd küll öelda. Ma ikkagi tulin siia rääkima riigieelarvest. Täna on riigikogus riigieelarve teine lugemine ning rahanduskomisjoni esimehena pean seal rääkima, kuidas see arutelu teise lugemise ettevalmistamisel läks ja vastama saadikute küsimustele, kui neid tekib.

Kas teile on tehtud ettepanek asuda keskkonnaministri ametikohale?

Eks spekulatsioone on olnud läbi aja väga palju, aga seni on nad kõik ju osutunud valeks.

Teile ei ole ettepanekut tehtud?

Arutletud on paljudel teemadel, aga ma tõesti ei oska öelda, millise poliitilise avaldusega esinevad täna vist oli kell 12 (poliitiline avaldus tuleb kell 11 – toim.) Tõnis Mölder ja Jüri Ratas.

Kas Jüri Ratas on teile helistanud pakkumisega, kas te oleksite valmis asuma keskkonnaministri ametikohale?

Jüri Rattaga me vestleme igapäevaselt.

Kas Jüri Ratas on sellise pakkumise teile teinud? Ma saan aru, et te tahate keerutada, aga see on siiski konkreetne küsimus.

Kõigi fraktsiooniliikmetega me suhtleme iga päev, seal hulgas ka Jüri Ratasega. Ma ei oska öelda, mis seal pressiteate sees on, mida kõiki kutsuti kuulama.

Kas te ise olete seal kell 11 kohal?

Ei oska veel öelda. Eks päev näitab, mis juhtub.

Kas te järgmisel nädalal olete veel riigikogu tööl või olete valitsuse liige?

Kes seda teab. Eesti elu on olnud väga turbulentne ja kõike võib juhtuda.

Miks Keskerakonnal on vaja teha praegu selline vangerdus, et keskkonnaminister vahetub?

Ma ei oska öelda, kas selline vangerdus tehakse.

Täna hommikul ju tuleb teade selle kohta.

Kui te seda teate. Minul sellist infot pole.

Siiski, Erki Savisaar, kas teist saab järgmine keskkonnaminister? Olete te valmis sellele kohale asuma, kui peaminister teile sellise pakkumise teeb? Ma oletan, et te tegelikult olete sellest juba rääkinud.

Käesoleva aasta veebruarini ma olin ju riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja keskkonnateemadega põhjalikult tegelenud. Ka Tallinna volikogu eelmises koosseisus ma olin ju keskkonnakomisjoni liige. Keskkonnateemadega on palju tegeletud.

Te oleksite iseenesest valmis asuma, kui teile ettepanek tehakse?

Eks ma pean seda siis kaaluma.

Räägime siis keskkonnateemadest. Keskkonnateemad on praegu väga üleval seoses sellega, et on talv tulekul ja energiahinnad on väga laes. Kuidas teie vaatate sellele, kuidas Eesti peaks oma energiavajaduse rahuldama? Väga palju on rohepöördest räägitud, aga kuidas ikkagi tagada, et meil oleks oma energiakandjad olemas ja hind ei läheks lakke?

See pole nüüd otseselt keskkonnaküsimus. Tegemist on energeetikaküsimusega ja rohkem võib-olla majanduse teema. Aga Keskerakond on selgelt seisukohal, et Eesti peab säilitama energeetilise julgeoleku ja selleks, et meil oleks igal ajal võtta nii palju energiat kui meil tarbimisvajadus on, ei piisa ainult tuule- ja päikeseenergiast, on vaja ka juhitavaid võimsusi.

Antud hetkel Narvas juhitavad võimsused on olemas, tuhat megavatti, neid võiks võib-olla olla isegi natuke rohkem, aga majandusministeerium on leidnud, et tuhandest piisab. Ega enne neid elektrijaamu kinni ei panda, kui meil on mingid alternatiivsed juhitavad võimsused vähemalt samas mahus olemas.

Kas see plaan, mille Eesti Energia on välja käinud, et aastaks 2030 lõpetatakse põlevkivist elektri tootmine, kas nii kiiresti on teie hinnangul mõistlik seda teha?

See tuleneb pigem sellest koalitsioonileppest, mitte Eesti Energia ettepanekutest. Aga vastab tõele, et aastaks 2035 need vanad põlevkivielektri tootmise jaamad on niivõrd amortiseerunud, et neid lihtsalt ei ole võimalik kasutada. Aga see ei tähenda seda, et näiteks põlevkivikeemiatööstuse kõrvalproduktina ei võiks neid tekkida ja tõenäoliselt see niimoodi läheb. Ehk siis põlevkiviõli tootmine jätkub, ka sealt jääb elektrit üle muu hulgas, ja seda põlevkivikeemiatööstust pigem tuleb edasi arendada.

Te juba ütlesite ka, et Eestil peaks olema oma juhitavad energiatootmisvõimsused. Kas üheks selleks võiks olla ka tuumajaam?

See on kindlasti üks alternatiiv, mida tasub kaaluda. Kui vaatame ringi, mida lähipiirkonnas kasutatakse, siis need on hüdrojaamad, milleks Eestis lihtsalt ei ole looduslikke tingimusi. Me võiksime näiteks arutada ka geotermoelektrijaamade võimalikkust, selline steroididel maaküte, mida saaks kasutada. On gaasigeneraatorid, mida näiteks Saksamaal väga palju pannakse, ja on tõesti tuumaenergeetika.

Ilmselt olete keskkonnateemadega kursis oleva inimesena jälginud ka seda, mis toimub Eesti metsaga seoses ja arutelusid sel teemal. Mis teie hinnang on, kui palju siis peaks Eestis metsa raiuma, kas rohkem või vähem kui praegu?

Ma ei oska küll neid konkreetseid tihumeetreid öelda. Ma usun, et meil on piisavalt palju metsateadlasi, kes oskavad hinnata, mis on see mõistlik maht niimoodi, et metsa oleks võimalik jätkusuutlikult majandada ka tulevikus.

Kuidas peaks Eesti metsa väärindama?

Väärindada võiks metsa kindlasti rohkem kui me seda täna teeme. Täna põhiline ekspordiallikas on ju lihtsalt ümarpalgina välja viia metsa või siis teisendada ta pelletiteks. Ma arvan, et me võiksime teha midagi enamat. Selles suhtes näiteks Estonian Cell, kes teeb paberi toormaterjali, on kindlasti väga hea lahendus. Ka Imaveres on väga huvitav puidukeemiatehas, mis väärindab oluliselt rohkem puitu. Ja selliseid võimalusi me võiksime Eestis rohkem kasutada, et väärtust jääks rohkem Eestisse, mitte ei annaks odava hinnaga ära.

Kas iseenesest sellise puidurafineerimistehase rajamist teie võimaliku keskkonnaministrina toetaksite?

Kahtlemata. See võimaldab meie väga väärtuslikku metsa rohkem väärindada. Me saame oma majandusse rohkem vahendeid ja selleks, et sama tulu teenida, mis me täna metsanduses teenime, me peame märksa vähem raiuma.

Teema, mis viimase nädala jooksul on ajakirjandusest ka läbi käinud ja ilmselt puudutab kõiki inimesi, kes poes käivad, on seotud pakenditega. Tõnis Mölder on siin justkui plaani eestvedaja, et kõik ühekordsed pakendid, mida inimene kuumaletist ostma peab, peaks maksma 50 senti. Mis te sellest plaanist arvate? Kas teile sobiks see? Läheksite selle plaaniga edasi?

See on väga huvitav mõte. Eks see tuli Euroopa poole pealt teatud direktiivide ülevõtmisega seoses. Seal tuleb nüüd natuke süveneda sellesse küsimusse, mis seal direktiivis päriselt on. Eks ma mõistan siin Lõuna-Euroopa maade probleeme, kus plast on tõesti väga probleeme. Aga meil Eestis sel tasemel problemaatikat pole. Ma pigem mõtleksin sellele, kuidas neid ühekordseid pakendeid paremini ümber töödelda, kuidas muuta nad keskkonnasõbralikumaks, mitte panna sinna juurde metsikut hinda lihtsalt sellepärast, et ta on ühekordne.

Paneksite tootjale suurema vastutuse, mitte otseselt tarbijale?

Ma ei oska öelda, kas see vastutus peaks rohkem minema tootjale, aga lahendusi on kindlasti rohkem. Ka näiteks põlevkivikeemiatehas, millele eile keskkonnaminister nurgakivi pani, võimaldab ju plasti ümber töödelda, kui ta ükskord valmis saab. Nii et selles suhtes plasti ringkasutusega on Eesti päris heal järjel, meil on teadmised olemas ja kõike ei pea keelustama. Mõned asjad saab ka teisiti lahendada.