Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht aastaga 16 protsenti. Ehitusettevõtted ehitasid kokku 1,05 miljardi euro eest, sellest hooneid 713 miljoni ja rajatisi 334 miljoni euro eest, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 23 protsenti rohkem, rajatiste ehk teede, sildade, sadamate, magistraaltorustike, side- ja elektriliinide, spordiväljakute ja muu ehitamine jäi samale tasemele.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturu kasvu jätkuvalt mõjutanud nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus. "Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on olukord juba pisut parem ehk ehitusturg on 2021. aasta esimese kolme kvartali põhjal paremas seisus kui 2019. aastal," ütles ta.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid, aga enam tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Ehitusmahtude kasvu toetas ka rajatiste ehitus. 

Kasutusse lubati mullusest kümnendiku võrra vähem ehk 1737 uut eluruumi. Ehitusluba väljastati 2521 eluruumi ehitamiseks, mida on neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp on endiselt korterelamu.

Eluasemelaene väljastati rekordilises mahus

Eesti Panga teatel väljastati oktoobris eluasemelaene rekordilises mahus ehk 184 miljonit eurot. Sõlmitud lepingute arv oli ligikaudu võrdne maikuus sõlmitud suure lepingute arvuga, keskmine väljastatud laenusumma aga varasemast suurem.

Aastaga kasvas pankade eluasemelaenuportfell 8,6 protsenti, tegemist on viimase kümne aasta kiireima kasvuga, mis on euroala keskmisest ligi poolteist korda suurem. Majapidamiste võlakoormuse tõusuga suureneb aga ka tõenäosus, et neil võib tekkida raskusi laenude tagasimaksmisega.

Eluasemelaenude keskmine aastaintressimäär on samal ajal langenud. Keskpanga ökonomisti Gaili Grüningi sõnul on selle taga konkurentsi kasv.

Tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär oli oktoobris ajaloo madalaim ehk kaks protsenti, tipphetkedel on see Eestis ulatunud kuue protsendini.

Madalam intressimäär vähendab küll praeguseid laenuteenindamiskulusid, kuid tähendab ka seda, et laenuvõtja peab võtma arvesse, et baasintressimäärad võivad tulevikus tõusta, märkis Grüning.

Et piirata liigsest laenukasvust tulenevaid riske, on Eesti Pank kehtestanud kommertspankadele nõuded, mis seavad laenuvõtjate võlakoormuse kasvule piirid. Teiste hulgas on kehtestatud piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvule, mille kohaselt ei tohi laenuvõtja kuised laenukohustused ületada 50 protsenti tema sissetulekutest, võttes arvesse intressitõusu.

Sarnaselt eelnenud poolaastaga suurenes ka kolmandas kvartalis selliste uute laenude osakaal, mille puhul laenumaksete ja sissetulekute suhtarv jäi piirmäärale väga lähedale. See tähendab, et uute laenuklientide seas on üha rohkem laenuteenindamise kulude või sissetulekute muutuste suhtes haavatavaid majapidamisi.

Kinnisvaraettevõtete laenujäägi kasv ulatus oktoobris ligi 10 protsendini. Ettevõtetele väljastatud laenude portfell on viimase poolaastaga suurenenud kokku 330 miljoni euro võrra. Sellest moodustasid 239 miljonit kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenud.