Samost märkis, et Eesti elektritarbijaid on tabanud viie- või kümnekordne hinnatõus, mis kajastub aasta kõige pimedamal ja külmemal ajal kõikide inimeste järgmise kuu elektriarvetel.

Ta selgitas, millega peaks tegelema Eesti varustuskindluse eest vastutav ettevõte Elering. "Elering on siis riigile kuuluv ettevõte, kelle põhiline eesmärk on tagada, et Eesti oleks elektriga igal ajahetkel varustatud," sõnas Samost.

"Paljud inimesed on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et varustuskindlust võib defineerida erinevalt. Võib rääkida sellest, kas meil põhimõtteliselt elekter on tagatud võrgus ükskõik, millise hinnaga. Sellisel juhul meil ei ole tõesti varustuskindlusega mitte mingisuguseid probleeme. Kui see hind oleks päevade kaupa 1000 eurot ja peale, siis väga suur osa lükkaks end lihtsalt võrgust välja ja Eleringi juht Taavi Veskimägi saaks uhkelt öelda, et vaadake, mis ma rääkisin, et mitte mingit jama ei ole varustuskindlus on tagatud – tuled põlevad, kui keegi tahab need tuled põlema panna. Aga see ei ole realistlik ega ka väga moraalne positsioon," rääkis Samost.

Samosti sõnul võib varustuskindlust defineerida ka selle läbi, kas elektri hind ja kättesaadavus on sellisel tasemel, et ühiskond saab funktsioneerida ilma šokkide ja kriisideta. "Ja seda me kahtlemata eelmise kahe nädala jooksul näinud ei ole."

Aaspõllu oponeeris Samostile ja ütles, et tahtmata Eleringi kuidagi kaitsta, on tema hinnangul Eleringi ülesanne täidetud.

"Meil on olemas ühendused, nad on töökorras. Meil on ühendused Soomega, meil on ka ühendused Venemaaga, meil on ühendused Lätiga. Meil ei ole siin tegemist mingisuguse Texase või Californiaga, kus inimesed oleksid saanud endale 15 000-si elektriarveid või kus sul mööda riiki kaoks elekter tundideks või päevadeks," lausus Aaspõllu.

"Meil oli siin tegemist siiski sellise perfektse tormiga, kus paljude asjade kokkulangevusel meil ajutiselt tõusis elektri hind tasemele, kus ta ei olnud varem olnud," lisas ta.

Aaspõllu ütles, et ta pole kindel, kas Elering kuidagi tekkinud "perfektsesse tormi" oma panuse andis. "Kas üks neist põhjustest on Eleringi mingi tegevus või tegevusetus, selles ma ei ole nii kindel. Elering ei hakka ehitama regiooni juurde elektrijaamu, mis märgatavalt muudaksid regiooni elektri pakkumise mahtu ja sellega seoses ka elektri hinda," tõdes ta.

Samosti sõnul on Eleringi ülesanne öelda, millised peavad olema tegevused, et Eesti riigis oleks elektrivarustus tagatud. "Ja aastast aastasse on nende varustuskindluse aruannete kujul on Elering meile öelnud, et kõik on väga hästi ja Eesti varustuskindlus on tagatud välisühenduste osalusega Põhjamaade elektribörsil, midagi muud pole vaja teha, uusi elektrijaamu pole vaja ehitada. Ma võib-olla pisut liialdan, aga umbes selline on see positsioon olnud," rääkis Samost.

"Siiski, Elering ei ole ka varjanud seda, et regioonis pannakse kogu aeg kinni juhitavaid tootmisvõimsusi ja juhitavate tootmisvõimsuste sulgemine on üks osa sellest, mille pärast meil on täna see olukord selline. See kõik on osa sellest poliitilisest valikust, mida me oleme Euroopas langetanud. Kui me oleme otsustanud, et me tahame maksustada saastavat elektritootmist kõrgemalt ja suunata saastavalt tootjaid turult välja, vastavalt sellele, kes kõige rohkem saastab ja kõige rohkem maksab selle eest. See on valik," vastas Samostile Aaspõllu.

Samost märkis, et lühiajaliste valikute juures on tehtud äärmiselt pikaajalise mõjuga otsuseid. "Kas me alustame Saksamaa tuumajaamade sulgemisest või me alustame CO2 kvoodikaubandusest?"

"Seda pikaajalist vaadet või mõju kas ei ole osatud või ei ole tahetud kaaluda. Ma kardan, et pigem ei ole tahetud kaaluda. On loodetud, et küll läheb üle, küll läheb läbi, küll kuidagi õnnestub. See on tegelikult omane enamal määral Lääne- ja Kesk-Euroopale ja vähemal määral meile," lausus Samost.

Sealjuures pidas Samost üheks õigemaks Eestis tehtud otsuseks Auvere elektrijaama ehitamist ja Narva elektrijaama energiaplokkide reservis hoidmist.

Samosti sõnul oleks pidanud Eesti ka Euroopas energiaarutaludel häälekam ja otsustavam olema ning esikohale seadma Eesti rahvuslikud huvid.

Aaspõllu ütles vahele, et praegune plaan oli, et kvoodikaubanduse läbi kõige saastavamad tootmised panevad ennast ise kinni, aga samal ajal tegutseb riik uute tootmisvõimsuste rajamisega.

Samosti sõnul on tulemus täpselt vastupidine. "See otsus on tekitanud turgudele tohutult palju ebakindlust, tohutult palju volatiilsust, kõik eksperdid ütlevad, et see volatiilsus on pikaajaline," sõnas Samost.

Samost andis mõista, et alternatiivsete elektritootmisvõimsuste rajamise eest, ajal kui suunaks on võetud saastavate tootmiste sulgemine, vastutas nende otsuste eest majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ja Eleringi juht Taavi Veskimägi.

"Nende lühiajaliste otsustega on hävitatud igasugune investeerimiskindlus ja selle jama otsas me istume veel aastaid. Mitu tuuleparki on Eestis ehitatud? Kes selle eest vastutab? Kas seal võiks nimetada majandusministeeriumi kõrgeid ametnikke, näiteks asekantsler Timo Tatart ja Eleringi juhatuse esimeest Taavi Veskimäge? Või me oleme nii tagasihoidlikud ja me ütleme, et kõik on hästi? Mis siis, et ei ole ühtegi uut tuuleparki ehitatud, mis siis, et meil on puudu juhitavaid tootmisvõimsusi, las need inimesed töötavad edasi," ütles Samost.

"Meil hiljuti läks üks minister süüdistusega kohtu alla sellepärast, et ta oli teinud ministeeriumile 7500 või 120 000 eurot kahju. Aga siis on meil mingid 400 kuni 800 miljoni euro suurused kahjud, iga inimene maksab praegu kolm korda rohkem oma elektri eest, rääkimata ettevõtetest. Ja mitte keegi absoluutselt ei vastuta," lisas Samost.

Aaspõllu nentis, et olukord ei pruugi olla parem, kui Eesti oleks täis ehitatud tuuleparke. "Regiooni elektri hinda see nii märgatavalt ei oleks mõjutanud. Loomulikult oleks mõistlik, et meil need tootmisvõimsused oleksid olemas," tõdes ta.