Sõerdi sõnul on inflatsioon lähiajal kiirem kui palgakasv ning inimeste ostujõud esimesel poolaastal väheneb.

"Kui ostujõud väheneb, siis ka inimesed saavad vähem kaupu ja teenuseid osta. Seda kaudu on mõju nõudlusele. Teisalt need samad energiahinnad, tootmissisendid, toorainehinnad maailmaturgudel, mis kallinevad väga tuntavalt – need ju vähendavad ettevõtete kasumeid, võimalusi investeerida," rääkis Sõerd.

Riigikogu liikme sõnul on muidugi ka selliseid majandusvaldkondi, kus sisendhindade kallinemist on lihtsam lõpptarbija hindadesse edasi suunata, kuid Eestis on palju just ekspordist sõltuvaid majandusharusid.

"Kui maailmaturul konkurentsitingimustes pole võimalik sisendhindade kallinemist tarbijatele edasi suunata, siis jääb sisendhindade kallinemine ettevõtete kanda ja siit tulebki mõju ka majanduskasvule. Ettevõtete kasumid vähenevad, ettevõtetel on vähem võimalusi investeeringuteks ja arenguks," sõnas Sõerd.

Kiire inflatsioon nii euroalas kui üle maailma võib tähendada intressimäärade tõusu, mis samuti võib inimeste rahakotti valusalt lüüa.

"Inflatsioonil on väga palju negatiivseid mõjusid ja sellepärast ongi keskpangad muutunud USA-s, võib-olla ka Suurbritannias natukene aktiivsemaks ja planeerimas rahapoliitilisi meetmeid, eelkõige intressitõususid ja varade kokkuostuprogrammide vähenemist," rääkis Sõerd.

Kavandamisel rahapoliitilised meetmed on USA ja Euroopa Keskpanga puhul siiski erinevad.

"[USA] Föderaalreserv plaanib üsna jõuliste sammudega inflatsiooni pidurdama hakata, Euroopa Keskpank seni veel mitte. Aga siin peab ka olema tähelepanelik. Kui euroalal inflatsioon ikkagi väga suurelt sellest kahe protsendi referentstasemest üle läheb, siis on ka Euroopa Keskpank sunnitud teatud samme astuma. Praegu ei ole sellest midagi kuulda," ütles Sõerd.

Eesti Panga viimase majandusprognoosi kohaselt peaks Eestit tänavu ootama 2,2-protsendiline majanduskasv. Sõerdi sõnul inflatsioon ilmselt kogu majanduskasvu ära ei söö.

"Tegelikult see Eesti Panga prognoos on kõige värskem ja seal on eeldused ka kõige täpsemad. Ma ei arva, et mõne kuuga on olukord nii palju muutunud. Mis seal Eesti Panga prognoosis kõige tähelepanuväärsem oli inflatsiooniprognoos –selleks aastaks ligi kaheksa protsenti. See on pea kaks korda kiirem, kui on praegu veel ametlikult kehtiv sügisene rahandusprognoos inflatsiooni osas," rääkis Sõerd.

Sõerdi sõnul on majanduskasvu ootusi veidi ka tagasi tõmmatud, kuid olukord ilmselt mõne kuuga väga palju halvenenud ei ole. "Inflatsiooninäitajad võivad tulla veel hullemad kui siin varem arvati, koos kõigi negatiivsete mõjudega, aga ma ei usu, et paari kuuga see olukord nii palju muutunud on."

Sõerdi hinnangul tuleb inflatsiooni mõjusid võtta väga tõsiselt. "Need mõjud ei ole väga meeldivad ja kui Euroopa Keskpank peab hakkama jõulisemalt sekkuma, ega see ka meeldiv ei ole. See tähendab raha kallinemist, kasvuettevõtete võimaluste vähenemist ja ka mõju inimestele, kui laenuintressid tõusma hakkavad," rääkis ta. 

"Võib-olla näen seal isegi suuremat ohtu kui Euroopa Keskpank on sunnitud sekkuma, intressimäärasid tõstma, raha pakkumist jõulisemalt vähendama. Nendel sammudel on juba Euroopa majandusele suurem mõju ja seda kaudu ka meile, me sõltume väga palju välisturgudest," sõnas Sõerd.